kunagi Vabaduse platsil paiknenud Peeter Suure monumendi kaks kätt ja üks saabas. Mälestusmärgi avamispäev, 13. november 1927, oli väga tormine nagu ka ''Poisi'' edasine saatus. Esimest korda saabusid uue korra pooldajad miilitsa kaitse all mälestusmärki hävitama 23. septembril 1940. aastal. Vaatamata koolilaste ja linnakodanike protestile ja meelepahale, sammas demonteeriti ja veeti Linna Tööhoovi territooriumile. ''Poiss'' toodi suurel hobuvankril ja juubeldava rahvahulga saatel tagasi 28. augustil 1941. aastal pärast seda, kui linn oli punastest ''vabastajatest'' vabastatud. Järgmine ''Poisi'' kannatuste aeg algas 9. märtsil 1944. aastal, kui Nõukogude lennukid pommitasid reaalkooli. Koolimajal, mis asus mälestusmärgi taga, ei jäänud terveks ühtegi akent. Kahjustada sai ka samba alus, kuid ''Poiss'' pidas vastu. 29.märtsil 1948. aastal tulid Sadamatehase venelased ja lõhkusid mälestusmärgi lõplikult, viies selle
Inglise transport ilmselt kindlustab, et te hilinete nagunii. See kuulub süsteemi juurde. 2.5.2 Takistusterohked teed Peaaegu igaühel, kes on vanem kui 17 aastat, on auto või võimalus kasutada autot, ning ta pruugib seda sagedasti, eriti lühikesteks reisideks eeslinnarajoonidesse. See tekitab tohutuid liiklus- ja parkimisprobleeme linnades ning täielikke ummistusi maanteedel. Keskmine kiirus hoonestatud piirkonnas on praegu 11 miili tunnis aeglasem kui hobuvankril sada aastat tagasi. Inglismaal on tee, mida parajasti ei parandata üpris haruldane nähtus ning maanteedel valitseb pidev piiramisseisukord, sest suured teeosad on eristatud puna-valgete koonustega. Kerkivad terved vagunelamute ja teisaldavate tualettruumide külad koos autoparkidega, kui teetööliste juurde asuvad mehed, kes töötavad gaasi-, elektri-, veevarustus-, telefoni- ja kaabeltelevisioonifirmades, ning enamasti ilmuvad nad platsi ikka üksteise järel