revolutsiooni 1917. a. veebruaris, mille käigus Romanovite dünastia Venemaal kukutati. Kurioosumina väärib mainimist, et kui Romanovite dünastia esimeseks valitsejaks oli tsaar Mihhail Feodorovits, siis ka viimase nimi oli Mihhail, nimelt loobus Nikolai II troonist oma venna Mihhaili kasuks, kes pärast pool päeva kestnud keisriks olemist sellest aust loobus. Nikolai II perest käis läbi ka teine võimekas ja karismaatiline mees, hobusevargast, naiste- ja joomahull munk Grigori Rasputin, keda paljud pidasid imetegijaks ja pühakuks, paljud aga ka põlgusväärseks sarlataaniks ja kurjategijaks, joodikuks ning liiderdajaks. Keisriperekonna jaoks oli ta aga reservatsioonideta pühak ning omas sellisena piiramatut mõju nii keisri kui ka keisrinna üle. Ainult Rasputin suutis peatada troonipärija Aleksei verejooksu. Poega (ka tütreid) armastavad Aleksandra ja Nikolai ei kuulanud mõistuse häält. Rasputini mõju kasvas
Lisaks näkiliste kõrval on Vetemaa uurinud ka kratte ja madruseid. Vetemaa on üks enam tõlgitud eesti kirjanikke. 1970. aastail kirjutas Vetemaa peamiselt näidendeid, 1980. aastail iroonilise elukujutusega proosateoseid. Vetemaa on vaimukas sõnastaja ja tugev tegelaste hingeelu kujutamises. Murdepunkt Murdepunktiks on ,,Hõbedaketrajad" (1977), teos teose loomisest, mis näitab Eesti kuulsaimast hobusevargast Rummu Jürist filmi tegemist. Keskpunktiks on 70ndate nõukogu Eesti filmielu tegelastevahelised intriigid, kadedus ning oskamatus kunsti teha. ,,Kalevipoja mälestustega" on sarnane Rummu Jüri rahvuskangelase maine üle irvitamine. Järgnevat diloogiat ,,Ah soo..." (1979), ,,Või nii!!!" (1983) peetakse tragikomöödiaks, kuna tõsiseid probleeme (tühirabelemist) käsitleb Vetemaa sõbralik-pilkavalt. Nendest romaanidest alates hakatakse Vetemaad pidama ajaviitekirjanikuks. 1985
annaabi.ee 
