Nagu tol ajal tavaks, täideti uudiste osa teistest ajalehtedest võetud materjaliga, kusjuures Tartu lehe peamiseks uudiste allikaks sai kõige käepärasem «Dörptsche Zeitung». Nii lugesidki saks ja mats samasisulist ajalehte, üks saksa, teine eesti keeles, kusjuures ka ajalehtede väljanägemises oli palju sarnast. Lehest võis lugeda näiteks äsja troonile asunud keiser Aleksander I-st, poliitilisi anekdoote, teateid Võnnu vanglast põgenenud kirikuröövija kohta, hobusevarastest, kaitserõugete panekust, üllameelsetest tegudest, maavärisemisest Itaalias, hulludest koertest ja nende hammustuse ravimise viisist jpm. Baltisaksa aadliringkonnast tsaarivalitsusele saadetud kaebuses osutati sellele, et leht kisub alla talupoegade kuulekust härrade suhtes, kirjutades asjadest, mis talurahvasse ei puutu. Samuti kardeti rahutusi seoses käimasoleva nekrutivärbamise ning maakaitseväe moodustamisega. Keisri otsusega keelati 1806
kevadel käis minu kruavi tammi lõhkumas, kui ma loodheinamuad tegin, tead isegi, seal Jõessaare mail, -- just sellesama meremõrtsuka saatiski vana Andres kroonu, ja siis ma talle ütlesingi, ütlesin lausa jonni pärast, et aga teda kiusata ja nokkida, ütlesin: Nüüd suatsid ühe poja kroonuküna närima ja teise linna hobusevargaks õppima, -- sinu nimelt, sest sinust pidi kool tegema hobusevarga. Lisasin talle veel juure, et meil ongi hobusevarastest nappus käes, sest Vargamäelt pole veel ühtegi hoost varastud. Ja kas sa tead, mis vana Andres, see nuabrimees ja sinu kallis isa, mulle terve kõrtsi ees ütles? Tema ütles, et sina oled linna läind mitte hobusevargaks õppima, vaid tõde ja õigust tudeerima. Ning kui sa nüüd kevadel mööda minu krunti tulid, sest ma nägin, et sa tulid, ja ära arva, et ma mitte ei näind, tulid, saapad näpus