*metsade vähenemine ( 90% 60% 1887.a. 24%) ( põllud ja tarbepuit) *mõisate tekkimine ja arenemine ( +kloostrid) ( alates 13. saj.) ( hooned, aiad, pargid, veekogud) *soode kuivendamine ( karjamaade ja põldude laiendamine) 12 Bioloogia TÜNK MV *teedevõrgu rajamine (hobuseteed, rongiliiklus 1870.a., autoliiklus 1920.a.) *asulate ja linnade laienemine *tehaste rajamine ( tooraine, vesi, energiaallikad, maa) ( klaas, riie, paber) *tallamine, ületallamine ja muldade kurnamine *maapinna, õhu ja vee saatamine *niitude kulu põletamine; metsade istutamine *taimede naturaliseerimine ja introdutseerimine (võõrliigid, kultuurliigid) *maavarade kaevandamine ja keskkonna saastamine (~20 sajandil) 6) Eesti fauna kujunemine
Linnuse varemete juurest jõuab Vastseliina parki, mille rajas möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel tookordne mõisa omanik Q. v. Liphardt . Sagedasti külastas Vastseliina mõisat ja parki Friedrich Reinhold Rreutzwald, kes kutsuti 1831. aasta kooleraepideemia ajal mõisasse koondatud haigeid ravima. Kreutzwald sõbrunes Liphardtiga ja osales tema korraldatud jahipidudel. Rada jätkub pargi parempoolsest nurgast vana hobuseteed mööda üle Piusajõe talu nurme. Esimene suurem liivakivipaljand ilmub nähtavale umbes pool kilomeetrit pärast Vastseliina parki. Ühel kuumal suvepäeval läinud keegi sulapoiss Paap allpool müüri olevasse võrendikku suplema ja uppunud. Sellest ajast peale nimetabki rahvas seda paljandit Paabu müüriks kalda kõrgus 9 m, paljand 6 m. Rada läheb edasi vana hobuseteed mööda Piusajõe talu õue tagant kuni Kelba veskini. Kelba veski valmis 1933. aastal
annaabi.ee 
