aastat enne Kristust(vt lisa 1.). Neil vankritel olid teljed, mis pöörlesid koos ratastega ja olid kinnitatud vankri alla nahast aasadega. Pöörlemise hõlbustamiseks määriti neid loomarasvaga. Samalaadseid vankreid võib leida Indias veel tänapäevalgi. Tänu sadulatele ja jalustele, mis leiutati Indias, said inimesed ringi liikuda palju kergemini ja laiemalt kui kunagi varem. VI sajandil Hiinas leiutatud hobuserangid võimaldasid vedada suuri koormaid kaugetesse maadesse. Rangid pidid toetuma looma turjale, mitte aga rinnale, sest nii võimuks looma kõri kinni pigistada. Peagi vahetas hobune härja adra eest välja ja ka härjavanker asendati hobusevankriga. Kui võeti kasutusele naelutatavad hobuserauad, seda aga tehti umbes 100 aastat enne Kristust, võisid hobused vedada suuri veovankreid pikkadel ja sirgetel Rooma riigi teedel. Viimased olid sillutatud munakividega
- Põhitoodang oli teravili, loomakasvatus oli väikesmal kohal. Hiliskeskajal see laienes - Varakeskajal oli kasutusel kaheväljasüsteem, kõrgkeskaja jooksul võeti kasutusele kolmeväljasüsteem. (Talivili, suvivili, kesa) - Ribapõllud maa on jagatud ribadeks, talude vahel. - Hiliskeskajal oli arenenud piirkondades (madalmaad) juba keerulisemad väljasüsteemid. - Kasvatati rukkist ja nisu peamiselt, suveviljana otra, kaera - Uuendusi veel: vikat, tuuleveskid, hobuserangid jms - Viljasaagikus oli keskajal siiski väike - Talusse juurde kuulsid veel karja ja metsamaad, aiamaad. - Käsitöö on paremini dokumenteeritud, kui põllumajandus - Suuremastaabiline tootmine seostub tekstiiliga. Kujunes välja suurehulgaline tootmine, siiski vabrikut ei tekkinud. Töötati töökodades, kus töötas koos vähe meistreid. Vabrikute tekkimiseks kapitali nappis ja tsunftikord ei võimaldanud seda..
Viljad: seeme väike pähklike, kahe laia kileja tiivaga. Seeme variseb ja idaneb kiiresti kohe pärast valmimist, VII-VIII. Arukase puit on valge, veidi kollaka varjundiga, kõva, sitke, hästi poleeritav, erikaal 0,64 gr/cm³. Puitu kasutatakse vineeriks ja spooniks, tehakse mööblit, suuski, tulirelvade laade, koduses majapidamises vajaminevaid esemeid, tööriistade varsi, kasutatakse treimistöödel jne. Kasepuidust tehti varem ka enamus talu tööriistad: hobuserangid, regede ja vankrite puitosad, vankrirattad, jne. Kasehalud on väga head küttepuud. Kasepuust kisutud pirrud valgustasid ennevanasti Eesti talutaresid. Arukask on kiirekasvuline puuliik, eriti noorelt 5-25 aastaselt. Kõrguskasv aeglustub tugevasti alates 60 aasta vanuselt. Noorelt kuni 30 aastani annab kännuvõsu. 25. Sookask, madal ja vaevakask Sookask (Betula pubescens Ehrh.) [pubéstsens] Pubescens udejaskarvane
kaasikuid ja erametsades 461,4 tuhat ha. Suurte mõõtmetega arukask kasvab Põlulas, Lääne- Virumaal d1,3 = 131 cm. Arukase puit on valge, veidi kollaka varjundiga, kõva, sitke, hästi poleeritav, erikaal 0,64 gr/cm³. Puitu kasutatakse vineeriks ja spooniks, tehakse mööblit, suuski, tulirelvade laade, koduses majapidamises vajaminevaid esemeid, tööriistade varsi, kasutatakse treimistöödel jne. Kasepuidust tehti varem ka enamus talu tööriistad: hobuserangid, regede ja vankrite puitosad, vankrirattad, jne. Kasehalud on väga head küttepuud. Kasepuust kisutud pirrud valgustasid ennevanasti Eesti talutaresid. Üsna tihti võib arukaskede tüvedel leida erineva kuju ja suurusega paksendeid pahkasid. Pahkade puit on väga ilusa tekstuuriga, mitte lõhkikuivav, tugev, hästi poleeritav. Arukask on kiirekasvuline puuliik, eriti noorelt 5-25 aastaselt. Kõrguskasv aeglustub tugevasti alates 60 aasta vanuselt
annaabi.ee 
