=Kaotab raha =Satub vangi =Raiskab raha =elab 15 aastat kitsikuses, aga on hea loomeperiood Rüütliromaani ülesehitus/osad =Isanda juures =Südamedaam =Vägiteod, seiklused =Kannupoiss ,,Don Quijote" =I osa ilmus 1605 =Oli väga populaarne =II osa ilmus 1605 - 1615 =Paroodia rüütliromaanidele =Mees, nimega Don Quijote, pikk ja kõhn =Südamedaam karjatüdruk Tobolso Dulcinea =Mehel on hobusekronu Rocinante ja kannupoisist naabrimees Sancho Panza -Lubas kannupoisile saare =Don muretseb raudrüü, aga kiiver on puudu -Paneb kiivriks kausi =Doni teod on jaburad, aga eesmärk on üllas -Ründab tuuleveskit, jääb selle külge kinni -Peatab karjapoissi peksva peremehe, võtab ausõna, et enam ei peksa, karjapoiss saab hiljem veel kõvemini peksa -Päästab kurjategijatest galeeriorjad
käis oma tütre haual tuli tal tahes või tahtmata meelde ta naine Krõõt ja see kuidas ta ei mõistnud kui raske tal ikka oli talus elada. Mari arvas ka et kõik on Jussi pärast nii nagu on. Mehe haual käis ta iga kord kaks korda, algul surnuaiale minnes ja hiljem sealt tulles. Andres rääkis talle et ta tappis oma naise suure tööga ega halastanud tema kui nõrgema peale- ise seda teadmata mis toimub. Lõpuks nägi ta naist kui vana hobusekronu, ainuke vahe oli see et ta ei teadnud kuidas naisele elu sisse puhuda, sest too oli ju inimene. Marit tahtis ta endale naiseks just sellepärast et too oli talus ainuke kes naeris ja viisijuppi ümises aga nüüd on naine aga vait ja väga nukker. Andres oli pahane Mari peale sest tol oli Juss ikka südames- naine mõtles talle koguaeg ükskõik mida tehes. Lapsed said ka aru et isa ja ema vahel on midagi halba juhtunud
tütre haual tuli tal tahes või tahtmata meelde ta naine Krõõt ja see kuidas ta ei mõistnud kui raske tal ikka oli talus elada. Mari arvas ka et kõik on Jussi pärast nii nagu on. Mehe haual käis ta iga kord kaks korda, algul surnuaiale minnes ja hiljem sealt tulles. Andres rääkis talle et ta tappis oma naise suure tööga ega halastanud tema kui nõrgema peale- ise seda teadmata mis toimub. Lõpuks nägi ta naist kui vana hobusekronu, ainuke vahe oli see et ta ei teadnud kuidas naisele elu sisse puhuda, sest too oli ju inimene. Marit tahtis ta endale naiseks just sellepärast et too oli talus ainuke kes naeris ja viisijuppi ümises aga nüüd on naine aga vait ja väga nukker. Andres oli pahane Mari peale sest tol oli Juss ikka südames- naine mõtles talle koguaeg ükskõik mida tehes. Lapsed said ka aru et isa ja ema vahel on midagi halba juhtunud. Nii elasidki need kaks nagu täiesti võõrast elu- eraldi ega
tänavat. Seal sattus ta hobuste ette, kelle mehed karjusid. Aga Indrek ei teinud sest väljagi, sammus ainult edasi. Siis jõudis ta kuhugi tänavanurgale, kus oli kolmenurgaline plats, keset platsi latern ja laterna all ainus voorimees oma hobusega tuules ja tuisus -- mõlemad norus, mõlemad eemalt vaadatuna vanad ja viletsad. Ja äkki valdas Indrekut pöörane härdus. Ta ei saanud muidu, kui istus siiasamasse lähedale trepile ja nuttis, nuttis selle vana voorimehe ja tema hobusekronu pärast, kes könutasid ainuüksi tuisus ja tormis. Ah, nii hea on ilmas elada, kui on veel midagi olemas, mille pärast võib kas või oma hinge ja südame välja nutta! Issand jumal, mis peaks küll inimene peale hakkama, kui poleks enam niisugust tuisku ja tormi, niisugust kolmenurgalist platsi ja keset platsi laternat ega voorimeest oma hobusekronuga! Siis ei oleks inimesel ilmas enam midagi teha, vaid siis oleks veel ainuke pääsetee: surm. Indrek
annaabi.ee 
