kavasse kaarikute ja hobuste võidusõidud. Alles 19. sajandil arenesid välja sellised ratsaspordialad, mida tänapäevalgi harrastatakse. Väidetavalt oli hobuste treenimine vajalik eriti sõjapidamiseks, sest hobune pidi olema ülitäpselt juhitav, hea füüsilise vormiga, vastupidav ning igal pool kasutatav. Neid märksõnu arvestades saabki kõige paremini aru kolmest tänapäeva põhilisemast olümpiaalast takistussõidust, koolisõidust ning kolmevõistlusest. (Hobumaailm, 2015). 1.4.1 Takistussõit ,,Takistussõit on vanim kolmest olümpiaalast (al. 1900. a.), arenedes briti traditsioonilisest rebasejahist, kus hobune peab metsas ületama kraave ja muid looduslikke takistusi. Kahtlemata on takistussõit populaarseim ratsaspordiala Eestis ning ka kogu maailmas." (Hobumaailm, 2015). ,,Paari (hobune+ratsutaja) ülesandeks on ületada võistlusrajale (parkuur) üles pandud takistused vigadeta ja kiiresti
harrastavale ratsutajale. Nii sai alguse harrastussport Eestis. 2012.a toimusid esimest korda üheskoos juuniorite, noorte ja seeniorite meistrivõistlustega ka harrastajate meistrivõistlused. Kuigi ratsaliidu fookus on ikka veel saavutusspordil ja tippspordil, ei saa ERL harrastajaid tähelepanuta jätta. ERL peasekretär Siim Nõmmoja loodab harrastajate manageri tööle harrastusspordi maastiku korrastamisel ning edendamisele erinevate võistlusalade puhul (Hobumaailm, 2012). Tänu harrastajate manageri positsiooni loomisele ERL-is on toimunud mõningad edasiminekud. Esimest korda jagati ka parimale harrastajale igas võistlusalas ratsaliidu hooaja lõpupeol tunnustuse meene. Samuti sai muutust harrastajate määratlus 2013. aastaks. Eesti harrastajate manager Tatjana Kiilo, viis detsembris 2012 harrastussportlaste (harrastussportlase litsentsi taotlenud inimestele, kokku 197) seas läbi küsitluse, mille
annaabi.ee 
