..22 kg/t). Vahetuse tootlikkus arvutatakse valemiga T te Tv = -------------- · Q m3, (6.2.2.3) l · t1 + t2 + t3 kus: t on vahetuse kestus min; te aeg ettevalmistusteks min; t1 ühe kilomeetri läbimise aeg mõlemas suunas min; t2 ja t3 peale- ja mahalaadimise aeg min; l keskmine veokaugus km. Hobukokkuveol kasutatavad veovahendid Puidu kokkuveol on kasutatud väga mitmesuguseid veovahendeid. Talvel kasutatakse kokkuveol palgikelkusid, regesid ning lohisteid, suvel vankreid, nende esi- või tagaosi, spetsiaalseid ratashaagiseid, kelkusid. Põhiliselt kasutatakse tänapäeval kummiratastega vankreid, poolvankreid, ja lohisteid. . Vankriga kokku vedades tuleb puit käsitsi peale ja maha laadida, mis on füüsiliselt raske ja aeganõudev töö. Jämedamaid palke ei suudagi mees tõsta. Laadimise
Lageraietele mõeldud raskeid liitmasinaid ei tohi HR ja SR kasutada. HR eelistada võimalusel säästvat hobukokkuvedu, eriti kaitsemetsades ja talumetsades. Suurepinnalistel HR kasutatakse ka harvestereid (raiemasin, millega saab puu langetada, laasida, järgata, ja asetada notid maha sobivasse kohta). HR sobiv harvesteri mass ei ületa tavaliselt 5 tonni ja lõikepea on mõeldud kuni 35 cm tüveläbimõõduga puude langetamiseks. Kokkuveoteede laius on masinkokkuveol ca 3 m ja hobukokkuveol ca 2 m , kokkuveoteede vahekaugus 20 - 40 m. Soovitav on, et kokkuveoteede pindala ei ületaks 5-15 % kogu puistu pindalast. Kokkuveoteed rajatakse paralleelsed või risti kvartali sihiga, arvestades kokkuveomasinate pöörderaadiusi kokkuveoteede pöörangute tegemisel. Harvesteriga HR tehes laasitakse oksad kokkuveoteele, et vältida pinnase liigset kahjustamist. Eesti praktikas on HR teostamisel enamlevinud kombinatsioon;