Sekkumine toimub igapäevaselt lapse tavategevuste käigus. Kõik võrgustikurühma liikmed järgivad samu strateegiaid, aga igaüks annab lapsele võimaluse omandada oma igapäevaelus teadmisi ja oskusi eri viisil ja eri kohas. Kõigi ülesanne on olla lapsele heaks "vestluspartneriks". Võrgustikutöö algab, kui vanemad otsustavad, kes on nende lapse jaoks olulised inimesed. Need võivad olla õpetajad, vanavanemad, tädid, onud, naabrid, hobitegevuste tugiisikud või teised. Vanemad kutsuvad väljaselgitatud inimesi võrgustikurühmas osalema. Rühm kohtub regulaarselt, et arutada ja otsustada, mida lapsel nende arust oleks vaja õppida. Koos otsustatakse ka, kuidas laps õpib, ning määratakse kindlaks, kuidas otsustatut igapäevaelus ellu viia. Nõnda on iga võrgustikurühm iga lapse puhul ainulaadne. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.european-agency.org/publications/ereports/early-childhood-intervention/eci_et.pdf
vestlemisega seonduvaid riske lastele selgitama ja neid juhendama. · Paljud lapsed on uudishimulikud ja teadmishimulised, mistõttu peaksid vanemad turvalisusele eriti suurt tähelepanu pöörama. · Ajakohasena tuleb hoida ka viirusetõrje ja tulemüür. 2.4 13-15-aastased Selles vanuses saab internet osaks laste seltsielust: nad kohtuvad internetis sõpradega ja veedavad siis isekeskis aega. Internetti kasutatakse ka koolitööde tegemisel ja hobitegevuste tarbeks. Lapse arvutioskuste arenedes kasvavad ka interneti kasutusvõimalused. Vanematel võib olla väga raske aru saada, millega lapsed internetis tegelevad. Selles vanuses hakkavad lapsed ka riskima ja piiride pidavust proovima, nii et keelud ja tehnilised piirangud ei pruugi enam internetikasutuse turvalisuse tagamisel efektiivseks osutuda. 13-15-aastased lapsed võivad soovida hoida oma tegevusi ainult enda teada, seda eriti
annaabi.ee 
