tombukesed) Kondriteta meteoriite nim. akondriitideks Ehk sideriidid Raud (7694%), nikkel (523)%, koobalt ~1% Iseloomulik omapärane kristalliline struktuur (ilmneb lihvitud pinna söövitamisel lahjendatud happega) Leitud kõige enam Widmanstätteni struktuur Segameteoriidid ehk pallasiidid Ligikaudu võrdses koguses nikkelrauda ja silikaatseid mineraale Foto: Pallase raud, Venemaal leitud 1749.a. Hoba raudmeteoriit. Suurim teadaolev meteoriit. Kaalub ~60 t. Leiti Namiibiast Allan Hills 81001 ehk Marsi meteoriit. Tõestas elu võimalikku eksisteerimist Marsil. Cape York. Kaalub 58,2 t. Leiti Gröönimaalt. Foto: Hoba meteoriit. 1967. Vredeforti kraater. LõunaAafrikas. Diameeter 300km. Meteoriit oli ~10 km. Siljani kraater. Suurim Euroopas. Asub Rootsis. Diameeter 52km. Kaali kraater. Eestis suurim. Diameeter 110m. Sügavus 16m. Kraatri ümber 3...7
) Hiidplaneedid: Gaasi hiiglased: Jupiter, Saturn Jäähiiglased: Uraan, Neptuun Kääbusplaneedid: Pluto ja Ceres Many objects in our solar system have atmospheres, including planets, some dwarf planets and even a couple moons. Meteoriidikraatrid Eestis: Kaali, Ilumetsa, Kaiavere, Kaande, Pilistvere, Tänassilma, Iigaste. Meteoriidikraatrid maailmas: Kraater Arizonas Mehhiko laht Vredeforti kraater (L-Aaf) Wolfe Creeki meteoriidikraater Hoba meteoriit (Namibia) (suurim tükk) http://www.foxnews.com/science/2014/07/24/11-need-to-know-things-about-our-solar-system/
PÄIKESESÜSTEEM Mari Pall 12.A PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest. Ümber päikese tiirleb 8 planeeti. Alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Päikesesüsteemi kuuluvad ka komeedid, asteroidid ja meteoriidid Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Komeet Jupiter Meteoriit PÄIKE Täht Läbimõõt 1,4 mljn km Kiirgab valgust ja soojust Kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu toimuvad tuumas termotuumarekatsioonid Sisaldab endas 98% kogu Päikesesüsteemi massist MAA Päikesesüsteemi kolmas planeet Keskmine temp. +23 kraadi Keemiliselt koostiselt metalliline Maa kaaslaseks on Kuu Tiirlemisperiood on 365 ...
kolm ööpäevas. Pontiacit tabanud meteoriit Meteoriidipommitamine on avaldanud olulist mõju Maa kui planeedi arengule; 65 miljonit aastat tagasi kadusid dinosaurused ja hävis 90% Maa biomassist; Meteoriidid rikastasid Läänemere elustikku; Meteoriidid abistasid elusaine ehitamist; Meteoriidisadu tegi Maal elu tekkimise võimalikuks. Leitud 1920. aastal, asub pooleldi maa sees, mass ligi 70 tonni. Hoba meteoriit Namiibias Raudmeteoriit, leitud Gröönimaalt, massiga 34 tonni. Ahnighito meteoriit 20 00050 000 a tagasi tekkinud kraater läbimõõduga 1,2 km. Meteoriidikraater Arizonas, Barringeri kraater Saksamaal asuv 25 km läbimõõduga
pallasiitideks ja mesosideriitideks. Pallasiidi metalliline raud-nikli osa moodustab omapärase karkassi, mille poorides asetsevad silikaatide kristallid. Mesosideriitides on vastupidi. Silikaatse karkassi poorid on täidetud metalliga. Eestist pole seni segameteoriite leitud. Fotod: Pallase raud, Venemaa, leitud 1749. 6 Märkimisväärsed meteoriidid ja kraatrid Meteoriidid: Hoba on suurim teadaolev meteoriit. Kaalub umbes 60 tonni ja leiti 1920.aastal Namiibiast, Aafrikast. Langes umbes 80 000 aastat tagasi. Allan Hills 84001 ehk Marsi meteoriit. See oli üks tugevamaid tõendeid,et Marsil võib eksisteerida elu. Cape York on samuti üks suurimaid maailmas ja kaalub 58,2 tonni. Leiti Gröönimaalt 1894. Langes aga umbes 10 000 aastat tagasi. Meteoriidikraatrid: Suurim teadaolev meteoriidi tagajärjel tekkinud kraatreid on Vredefort'i kraater
satub meteoroid Maa atmosfääri ülakihti, kus ta sähvatab oma suure kiiruse tõttu. Seda valgussähvatust kutsutaksegi meteooriks. Suuremad meteoorkehad ei jõua ära põleda ja satuvad maapinnale. Neid nimetataksegi meteoriitideks. Jagunevad süsinik-, kivi-, raud- ja segameteoriitideks. Sajandite jooksul on leitud kümneid tuhandeid meteoriite, kunagi kasutati neid metalli saamiseks või talismanina. Suurim on teadaolevalt Namiibiast leitud Hoba meteoriit, mis kaalub ligi 60 tonni. Selgel ööl võib tunnis näha mitut meteoori. Kui aga maa satub tihedamasse meteoorkehade pilve, mille on maha jätnud komeet, võib ühe öö jooksul näha sadu langevaid tähti. Lõpetuseks. Me elame huvitaval ajal, mil Kosmoses reisimine on saanud tegelikkuseks. Nende reiside tulemustena on meie arusaamine Päikesesüsteemist järsult suurenenud. Oleme käinud 7
annaabi.ee 
