· Universum: 12-15 miljardit a tagasi · Päikesesüsteem: 5 miljardit a tagasi · Maa: 4.55 miljardit a tagasi Keemiline evolutsioon: · Aatomid ühinevad molekulideks. · Anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekivad orgaanilised ühendid. Tingimused maal: 1) Puudub vaba hapnik 2) Pole osoonikihti 3) UV-kiirgus 4) Vesi vedelanalahustas hästi, gaasinareageeris hästi 5) Kivimid, muuhulgas fosfaadid ja savimineraalid 6) Atmosfäärigaasid(H2, N2, HN3, HCN, CH4, CO, CO2, H2S) Oparini hüpotees (1924) · Komeedid toovad maale monomeere · Fotokeemiline monomeeride teke (kasutab valguse energiat) · Niiskumine soodustab polümerisatsiooni · Välk tekitab monomeere · Savi adsorbeerib ja katalüüsib · (Oli palju äikest palju energiat) Keemilise ev astmed: 1. Biomonomeerid 2. Biopolümeerid 3. Rakutaoliste süsteemide organiseerumine Katseline tõestus: 1935 S
азотной кислоты с медью. Обладает магнитными свойствами, легко окисляется. Степень окисления +3 Довольно много соединений, например, NF3, N2O3. Степень окисления +4 NO2 – ядовитый газ коричнево-красного цвета. Степень окисления +5 Известна асидная кислота HN3. Взрывоопасна. 4.6 Азотная кислота Азотная кислота – это бесцветная жидкость, её промышленное производство проходит в 4 этапа: 8 4NH3 + 5O2 → 4NO + 6H2O (платиновый катализатор) 2NO + O2 → 2NO2 2NO2 + H2O −→ HNO3 + HNO2 3HNO2 → HNO3 + 2NO + H2O
. 1 HS- - 7 NH3OH+ - 2 N3- - 8 NO+ - 3 9 NCS- - 4 NO2+ - 10 O22- - 5 O2+ - 11 O2- - 6 PH4+ - 12 O3- - H2CrO4 - ; VO2+ - Na2HPO4 - ( ); OCN- - KNO3 - ( ); UO2+ - V2O5 (); OH- - N2O4 - (); AsH3 Ag2O - ; HN3 CaS - ; B2H6 Bi2O3 ; H2S Pb(OH)2 - ; B4H10 (10) Cu2O - ; NH3 H2SO3 ; HCN Fe2O3 - ; N2H4 Cr2(SO4) - ; HCl SO3 - ( ); NH2OH H3BO3 - ; HF NaCN - ; PH3 FeO ; HI NiS - ; SiH4 V2O3 - ; K2HPO4 - ; Pb(OH)4 - (IV); HAsO2 CuO ; AsO2 CuS (II); H3AsO3
hingamist ega põlemist, keemiliselt passiivne, kõrg temp raeg vajalik katalüsaator. Ühendid: Vesinikuga 3põhiühendit: 1) NH3 ammoniaak – värvitu terava lõhnaga gaas, lah vees, kergvedelduv, (ammooniumhüdraat NH3xH2O – tekib kui NH3 lahustumisel reageerib veega, kas keemiatööstuses, väetisena, laborites, med) 2) H2N – NH2 – hüdrasiin e diamiid – värvitu õhus suitsev ebameeldiva lõhnaga vedelik 3) HN3 lämmatikhape– ebapüsiv ühend, värvuseta kergkeev terava lõhnaga väga mürgine vedelik. Vesiniku ja hapnikuga – NH2OH hüdroksüülamiin, HNO3 lämmastikhape, HNO2 lämmastikushape metallidega- nitriidid. Hapnikuga – N2O dilämmastikoksiid – lõhnatu värvuseta gaas, narkootilise toimega, NO lämmastikoksiid – mürgina värvuseta gaas. Fosfor(P)- lad-valgusekandja. H.Brand 1669(euroopas). Üks stab. Isotoop. Maakoores 13.kohal, inimorg 5.kohal (kesmiselt 1
Selle aktiveerimiseks (lõhkumiseks) vajalik suur energia (942 kJ/mol) – väga kõrge temp. või elektrilahendus (tº-l 3000ºC dissotsieerunud vaid 0,1% molekulidest) Suhtel. madalal tº-l reageerib ainult mõnede akt. metallidega (näit. Li, Cs), ka kõrgel tº-l sageli vajalik veel katalüsaator 3.14.3. Ühendid 3.14.3.1. Vesinikuga – 3 põhiühendit (otseselt moodustub neist vaid NH3) NH3 H2N - NH2 HN3 ammoniaak hüdrasiin lämmastik- (diamiin) vesinikhape Ammoniaak NH3 – värvitu, terava lõhnaga gaas, ktº -33ºC lahustub vees (ülihästi) jpt. vedelikes; kergvedelduv (kasut. külmutusagregaatides töötava kehana) [toatemp-l vedeldub rõhul 0,84 MPa (8,6 at)] Ainus lämmastiku vesinikühend, mida saadakse otseselt lihtainetest: N2 + 3H2 ↔ 2NH3 ΔH = - 92,4 kJ
ADP inhibeerib. Protsess vajab palju energiat (ATP), protsessi effektiifsus on keskmiselt 15 mg N g-1 ssinikuallika kohta (13 kg tonni ssiniku kohta). Nitrogenaas moodustab ca 10% raku valkudest, kuid osakaal vib olla ka suurem. Nitrogenaas-kompleksi formeerumist inhibeerivad lmmastikuhendid keskkonnas (NH3, NO3, org. N). N2+8H++8e-+16MgATP. 2NH3+H2+16MgADP+16Pi Lisaks N2 vib nitrogenaasi vahendusel redutseerida Denitrifikatsiooni reguleerivad tegurid erinevatel HCN, HN3, CH3NC, C2H2- atsetleen. N2 seovad ainult ksikud bakteriliigid. N2 sidumine toimub nii ruumilistel skaaladel. aeroobsetes kui ka anaeroobsetes tingimustes. N2 seovad jrgmised tsanobakterite liigid -Anabaena, Nostoc, Oscillatoria, fototroofsed bakterid - Rhodospirillum, Rhodopseudomonas, kemotroofsed bakterid -Spirillum, Azotobakter, Beijerinckia, Rhizobium, Escherichia. Lmmastiku sidumine vabalt elavate mullabakterite poolt: selleks on vaja molbdeeni, rauda, Mg, ATP. bakterid kasutavad
annaabi.ee 
