Halogeeniühendid 11RL Sissejuhatus ja nimetused Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid Halogeeniühendites on süsiniku aatom (id) seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid Ahela- ja asendiisomeerid Ahelaisomeerid erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest Ahelaisomeeride puhul jääb asendusrühmade asukoht samaks Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma paigutuse poolest Halogeeniühendite füüsikalised omadused Enamuses on vedelikud või tahkised, ainult vähesed on toatemperatuuril gaasid Nad ei lahustu vees (on hüdrofoobsed), kuna ei moodusta vesiniksidemeid
Erineva arengutasemega riigid globaliseeruvas maailmas Kokkuvõte Maailma riike võib pingeritta seada ja rühmadeks jaotada väga mitmel moel. Parema ülevaate saamiseks on kasutusele võetud mitmed indeksid, mis annavad mitmekülgsema ülevaate arengutaseme eri aspektidest. Riikide arengutaset võib hinnata mitmel moel. Kõige sagedamini tehakse seda kitsalt majanduslikust aspektist lähtudes, kasutades sisemajanduse kogutoodangu näitajat. Mitmekülgsem ja sotsiaalmajanduslikke näitajaid arvestav on inimarengu indeks. Riikide omavaheliseks võrdlemiseks tuleb SKT arvutada riigi elaniku kohta ja
KF_mbdOPJQ&sig2=_Md-jU_xIa-2tYHZS69w0w&bvm=bv.75097201,d.bGQ ) Keeled: Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 40007000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome- ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm. Uurali keeli kõnelevaid rahvaid on uuemate andmete ja hüpoteeside järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. ( Kasutatud materjal: http://www.annaabi.ee/Maailma-keeled-m12215.html ) Usundid: Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni
29. Millal tegutses Vabariiklik Õigekeelsuskomisjon ja millal Emakeele Seltsi keeletoimkond? Mis on nende tegevuses sarnast ja mis on erinevat? 30. Mitmeks suureks piirkonnaks jaguneb Eesti murrete järgi? Murdeliselt jaguneb Eesti 2 suureks piirkonnaks : Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti. 31. Millised kirjakeeled olid Eesti alal enne seda, kui piiblitõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne eesti kirjakeel? Põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. 32. Kuidas eesti murded murderühmadeks ja murreteks jagunevad? On 8 peamurret: Põhja-Eesti murderühma moodustavad rannikumurre, keskmurre, idamurre, läänemurre ja saartemurre; Lõuna-Eesti murderühma Mulgi murre, Tartu murre ja Võru murre. 33. Mitmeks kihelkondlikuks murrakuks jagunevad eesti murded? Peamurded omakorda jagunevad 107 kihelkondlikuks murrakuks. 34. Millise murde baasil on kujunenud eesti kirjakeel? Miks? Eesti kirjakeel on kujunenud keskmurde baasil, kuna see on kõige laiema levialaga eesti murre. 35
keelekorralduse põhimõtted. 30. Mitmeks suureks piirkonnaks jaguneb Eesti murrete järgi? Eesti jaguneb kaheks suureks piirkonnaks murrete järgi: Põhja ja LõunaEestiks. 31. Millised kirjakeeled olid Eesti alal enne seda, kui piiblitõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne eesti kirjakeel? Enne, kui piibli tõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne Eesti kirjakeel, eksisteeris Eestis kõrvuti põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. 32. Kuidas eesti murded murderühmadeks ja murreteks jagunevad? PõhjaEesti ja LõunaEesti murderühmade sees eristatakse 8 peamurret. PõhjaEesti murderühma moodustavad rannikumurre, keskmurre, idamurre, läänemurre ja saarte murre. LõunaEesti murderühma moodustavad Mulgi murre, Tartu murre ja Võru murre. Võru murde sees eristatakse setu alamurret. 33. Mitmeks kihelkondlikuks murrakuks jagunevad eesti murded? Peamurded jagunevad omakorda 107ks kihelkondlikkuks murrakuks. 34
annaabi.ee 
