· Kõige kuulsama peale Rousseau olid veel NIKO PIROSMANASVILI ja IVAN GENERALIC (c on katusega). · PIROSMANASVILI S. Talupoja perek. Ning jäi varakult orvuks. Elatas end juhuslike töödega , kuid vabal ajal ka maalis. Piltidel kujutas rahvariides gruusia talupoegi mägede taustal ning pidutsejaid rikkalikult kaetud söögilaua taga. · Naivistid loovad oma kunsti tavaliselt üksinduses ning teistest sõltumatult, kuid olid kujunenud ka naivistide koolkonnad. Kuulsaim neist oli Hlebina külas Horvaatias. · GENERALIC tundis joonistamise vastu huvi juba lapsepõlves. Karjas käies oli alati pliiats ja paber kaasas ning joonistas üles kõike, mis tundus talle oluline. Tema teoste ideed ja meeleolud on tugevasti mõjustatud katoliiklusest. Kujutab talupoegade elu, eriti igasuguseid pühasid ja tseremooniaid. Innustas ka paljusid naabreid, kes hakkasid ka maalimisega tegelema tänu temale. · EESTIS on olnud ja töötab praegugi mitmeid naiviste. Kihnu saare
Saadud positiivne tagasiside viis uude ajastusse mitte ainult Horvaatia, vaid kogu maailma kunsti. Hiljem hakkas Generalic maalima õlivärviga lõuendile või klaasile. Tema teoste ideed ja meeleolud olid tugevalt katoliikluse poolt mõjutatud. Kunstnik kujutab talupoegade elu. Eriti meeldis talle joonistada pilte mitmesugustest pühadest ja tseremooniatest. Generalici looming innustas ka naabreid ning mõne aja pärast tegeles maalimisega juba paarkümmend talupoega. Tänu sellele sai Hlebina, tema koduküla, rahvusvaheliselt tuntuks ja hturistide huvipaigaks. Peale Teist maailmasõda, 1945. aastal, sai temast Horvaatia kunstnike ühingu ULUH liige. 1953. aastal korraldas ta Pariisis, kus ta oli juba paar kuud elanud ja töötanud, kunstinäituse. 1959. aastal joonistas ta Horvaatia naivistide arvates oma kõige hinnalisema töö "Hirvede pulm" ("The deer wedding"). Generalicil on palju järgijaid. Esimesest generatsioonist ehk siis temaga samal
annaabi.ee 
