minimaalne rõhk, kui eelpool kirjeldatud torujuhtme kaudu toidetakse hüdrosilindrit, mis asub pumbast 10 m kõrgemal ja silindris peab olema töörõhk minimaalselt 63 bar. Valemid: Reynoldsi arvu leidmine vd Re = Hõõrdetakistuste rõhukadu meetrites l v2 hh1-2 = d 2g Hõõrdetakistuste rõhukadu baarides l v2 p h1-2 = × 10 -5 d 2 Kohttakistuste rõhukadu meetrites v2 hk1-2 = 2g Kohttakistuste rõhukadu baarides v 2 -5 p k 1-2 = 10 2 Kogu süsteemi rõhukadu meetrites h = hh1-2 + hk1-2 9 Kogu süsteemi rõhukadu baarides p = p h1-2 + p k1-2 Arvutuskäik. v = 2,5 m/s d = 12mm = 0,012m = 30 mm2/s = 30x10-6m2/s vd 2,5 m × 0,012m Re = = s = 1000
Arvutan hõõrdetakistusest ja kohalikest takistustest tingitud rõhukadu meetrites: hh1-2 hõõrdetakistusest tingitud rõhukadu vedeliku voolamisel voolu ristlõikest 1 ristlõikesse 2 väljendatuna meetrites, mis vastab vedeliku samba kõrgusele, mille tekitatud rõhk vastab rõhukaole; hõõrdetakistuse tegur; l ristlõigete 1 ja 2 vaheline kaugus, m; d toru siseläbimõõt, m; v vedeliku voolukiirus vaadeldavas torustikuosas, m/s g raskus kiirendus 9,81m/s2 hk1-2 -kohalikest takistustest tingitud rõhukadu vedeliku voolamisel ristlõikest 1 ristlõikesse 2 välejdatuna meetrites; v vedeliku voolukiirus takistuse järel, m/s kohttakistuse tegur Arvutan rõhukadu meetrites ja barides vedeliku tihedus, kg/m3. Vastus: Rõhukadu on 199,7 meetrit ehk 15,6 bari, kui lugeda toru absoluutselt siledaks. Taavi Filatov Iseseisva töö ülesanded Kodutöö Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed
Arvutan hõõrdetakistusest ja kohalikest takistustest tingitud rõhukadu meetrites: hh1-2 hõõrdetakistusest tingitud rõhukadu vedeliku voolamisel voolu ristlõikest 1 ristlõikesse 2 väljendatuna meetrites, mis vastab vedeliku samba kõrgusele, mille tekitatud rõhk vastab rõhukaole; hõõrdetakistuse tegur; l ristlõigete 1 ja 2 vaheline kaugus, m; d toru siseläbimõõt, m; v vedeliku voolukiirus vaadeldavas torustikuosas, m/s g raskus kiirendus 9,81m/s2 hk1-2 -kohalikest takistustest tingitud rõhukadu vedeliku voolamisel ristlõikest 1 ristlõikesse 2 välejdatuna meetrites; v vedeliku voolukiirus takistuse järel, m/s kohttakistuse tegur Arvutan rõhukadu meetrites ja barides vedeliku tihedus, kg/m3. Vastus: Rõhukadu on 18,29 meetrit ehk 1,34 bari, kui lugeda toru absoluutselt siledaks. Ülesanne 11. (variant 12) V1 = 2,0 m3 normaalrõhul olevat O2, mille temperatuur on t1 = 18°C, surutakse kokku mahuni V2 =0,8m3
Arvutan hõõrdetakistusest ja kohalikest takistustest tingitud rõhukadu meetrites: hh1-2 hõõrdetakistusest tingitud rõhukadu vedeliku voolamisel voolu ristlõikest 1 ristlõikesse 2 väljendatuna meetrites, mis vastab vedeliku samba kõrgusele, mille tekitatud rõhk vastab rõhukaole; hõõrdetakistuse tegur; l ristlõigete 1 ja 2 vaheline kaugus, m; d toru siseläbimõõt, m; v vedeliku voolukiirus vaadeldavas torustikuosas, m/s g raskus kiirendus 9,81m/s2 hk1-2 -kohalikest takistustest tingitud rõhukadu vedeliku voolamisel ristlõikest 1 ristlõikesse 2 välejdatuna meetrites; v vedeliku voolukiirus takistuse järel, m/s kohttakistuse tegur Arvutan rõhukadu meetrites ja barides vedeliku tihedus, kg/m3. Vastus: Rõhukadu on 35,91 meetrit ehk 2,64 bari, kui lugeda toru absoluutselt siledaks. Ülesanne 11. (variant 14) V1 = 2,3 m3 normaalrõhul olevat õhk, mille temperatuur on t1 = 17°C, surutakse kokku mahuni V2 =1,2m3
hh1-2 hõõrdetakistusest tingitud rõhukadu vedeliku voolamisel voolu ristlõikest 1 ristlõikesse 2 väljendatuna meetrites, mis vastab vedeliku samba kõrgusele, mille tekitatud rõhk vastab rõhukaole; hõõrdetakistuse tegur; l ristlõigete 1 ja 2 vaheline kaugus, m; d toru siseläbimõõt, m; v vedeliku voolukiirus vaadeldavas torustikuosas, m/s g raskus kiirendus 9,81m/s2 (ümardatuna 10m/s2 ) hk1-2 -kohalikest takistustest tingitud rõhukadu vedeliku voolamisel ristlõikest 1 ristlõikesse 2 välejdatuna meetrites; v vedeliku voolukiirus takistuse järel, m/s kohttakistuse tegur Arvutan rõhukadu meetrites ja barides vedeliku tihedus, kg/m3. Vastus: Rõhukadu on 241 meetrit ehk 19,3 bari, kui lugeda toru absoluutselt siledaks. Ülesanne 8 (variant 4) Lähtudes ülesande 7 saadud tulemustest leida, milline peab olema süsteemi toitva pumba poolt
%#sH%###h�T�#mH #sH ####h�T�####j#####h�T�#U### %2�##T�##b�##v�##��##��##��###�##$�##B�##D�##F�##H�###�## �##@�##D�##F�## ### ###"###,###4###6###d###f###h###j###n###p###t###v###z###| ###�###�###�###�###����������ǿ 㻳�����������z�z�z�z�p�f#################h#! K#0J##mH #sH ####h#+Q#0J##mH%#sH%####j#####hk1##U####hk1### #h�#�##h#+Q####h#+Q#mH%#sH%####h#+Q#mH #sH ####h#+Q####j#####h#+Q#0J##U####h�3###h#/x#5#�##h�3###h##�#5#�##h##�####h#/x#mH%#sH %####hq#�#mH%#sH%####h#/x##h#/x#5#�mH%#sH%###h#/x##h#/x#>*###h#/x####hq#�####h E�##hq#�#6#�##h E�##hq#�#6#�mH%#sH%##% ###f###h###l###n###r###t###x###z###~###�###�###�###�###�###�###�###�###�###�###�### �###�###�###########�############�############�############�############�##########