iendama taipingidega. 1864. a. vallutati Nanking. Taipingide juhid hukati. Liikumine hbus. HIINA 19. SAJANDI VIIMASEL KOLMANDIKUL Teine oopiumisda nitas veelkord Hiina nrkust vrreldes teiste suurriikidega. Esimesena kasutas olukorra ra Venemaa, sundides Hiinat loobuma Amuuri je vasakkaldast. Kasvavat huvi Hiina territooriumide vastu nitas Jaapan. Vttes ettekndeks laevannetuse lbi teinud jaapani meremeeste tapmise Taivani saarel, hivas Jaapan Riukiu saared. Seejrel oli Hiina lhikese sja jrel Prantsusmaaga sunnitud loobuma oma lemvimust Phja-Vietnamis. Jaapani-Hiina sjas (1894-1895) kaotas Hiina Taivani ja Korea. Mitmed sadamalinnad lksid rendile Inglismaale, Prantsusmaale, Saksamaale ja Venemaale. Nende linnade mber ja kaugemalgi tagalas tekkisid piirkonnad, kus vastavalt suurriigile oli poliitiline mju ja mitmeid majanduslikke eelisigusi. Nii kujunesid vlja mjusfrid: Venemaal Kirde-Hiinas,
Nukogude Liidu kokkuvarisemiseni. Vietnami sda 1958-1975 ( vietnamlased sdisid omavahel ) ( 1963-1969 periood, mil USA oli aktiivselt osalemas ) Vietnami naaberriigid Laos ja Kamboda sdisid ka. Toimus Indo-Hiina poolsaarel. Dungli loodus vimaldab pidada Bartissani sda. Selline sjapidamine oli USA jaoks vga keeruline, sest ei saanud aru kes on vaenlane ja kus on vaenlane. Sja eellugu: Need alad olid Prantsuse kolooniad 19.sajandi lpust alates. Teise maailmasja ajal hivas need alad Jaapan. Peale Jaapani okupatsiooni lppemist kuulutati vlja iseseisev Vietnami riik. Selle riigi etteotsa sai kommunist Ho Chi Minh. Prantslased ptsid oma koloniaalvaldust taastada ja saatsid sinna oma sjaved, et seda ala tagasi saada. Puhkes Prantsuse-Vietnami sda, mis lppes prantslaste lasaamisega 1954 aastal. Genfi lbirkimiste tulemusena lepiti kokku, et Vietnam jaguneb kaheks mramata ajaks. ( 17.laiuskraad ) ( 1954 ) Phja pool on kommunistid ja Luna pool mittekommunistid
annaabi.ee 
