· Kogu Stravinski loomingut läbiv joon on romantismi eitamine. · Ta ei tunnistanud lüürilist tundeväljendust · Iseloomulik oli mõistuslikkus, tihti ka iroonilisus. Stravinski mõjud eesti muusikas · Stravinski looming on mõjutanud oluliselt ka eesti heliloojate muusikalise käekirja kujunemist. Näiteks: o E. Tubin o H. Tamberg o J. Rääts o A. Marguste · Stravinski esines ka Eestis 1937. a., mil ta juhatas Estonias enda ja Tsaikovski teoseid. · Balletti "Kevadpühitsus" on korduvalt esitanud eesti moderntantsuteater Fine5 Looming (2) · Rütm ja tämber · ema muusika rütmi iseloomustab erakordne aktiivsus ja muutlikkus. Sageli ostinaatne põhirütm on ühendatud vaba rütmilise ,,pealisehitusega" (spnkoobid, segarütmid, sagedased taktimõõtude vaheldumised). Vt. partituuri · Kunsti igipõlised teemad: hea ja kuri, inimlik tühisus ja õilsus, ürgne elujõud/inimese ja looduse suhe, vene rahvamuusika, kaasaeg ja selle rütmid...
kunstimuuseumites, n�iteks Berliinis, M�nchenis, Dresdenis, Leipzigis, Viinis, New Yorgis, Pariisis, Budapestis ja Sankt-Peterburgis. See tundlik motiiv neitsi Maarjast ja Jeesuslapsest koos magava imiku Ristija Johannesega kuulub Lucas Cranach noorema k�ige m�jukamate erakollektsioonides olevate teoste hulka. Liigutav stseen, mis heidab pilgu armulaua m�steeriumile, on otsekui perekondliku armastuse p�hitsus, kandes endas aga ka dramaatilist alatooni eesm�rgiga kutsuda vaatajas esile religioosset p�hendumist. Pildi vahetut hoolimise, helluse ja armastuse emotsiooni saadab t�siasi, et Jeesuslaps ulatab vaataja poole viinamarjakobara, olles ise v�tnud �he marja, et see suhu pista. Puuvilja s��ma asudes on lapse pilk otsekui l�bin�gev ja k�iketeadev ning m�neti paluv, viidates Kristuse s�nadele: �See on minu veri�, mis ta lausus p�hal �htus��maajal (Matteuse 26:28)
annaabi.ee 
