Mustsärklasi kes võitlesid kommunistide ja kurjategijatega. Mussolini õpetuses oli tähtsaimal kohal rahvus(natsionalistlik õpetus). Mussolini väitis, et rahvus on kõikehaarav ja inimene on vaid rahvuse osa. Ühiskonnaklassidki on mööduvad. ,,Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne"on fasistide peamine idee. Itaalia sai aastatel 1920-1930 paljude Euroopa diktatuuride eeskujuks. Hitlergi pidas Mussolinit oma õpetajaks. Mida suurem oli Itaallaste rahutus seda rohkem suurenes fasistide mõjuvõim. 1921.aastal saavutas fasistlik partei võidu. 1922.a. määrati Mussolini peaministriks. 1925.a. kehtestati üheparteisüsteem ja hakati fasistlikku diktatuuri kinnistama. Loodi salapolitsei ja koonduslaagreid. Mussolinile anti kuningaga võrdsed õigused ja muudeti ta kogu Itaalia rahva juhiks e. Duceks. Rakendati riiklikke abinõusid tööpuuduse vähendamiseks. Ettevõtjaid
hävitama hakata. Kauaaegne Weimari vabariigi välisminister Stresemann saavutas reparatsioonide leevendamise (Dawesi plaan 1924, Youngi plaan 1929), kuid sidus Saksamaa teiste Versailles' loodud struktuuride külge (Saksamaa astus 1926. aastal Rahvasteliitu). 1929. aasta majanduskriisi harjal tuli 1933. aastal võimule Hitler, kes võttis Versailles' rahu vastu avalikult vaenuliku hoiaku. Samal aastal lahkus Saksamaa nii Rahvasteliidust kui ka desarmeerimiskonverentsilt. Esialgu pidi aga Hitlergi oma võimu konsolideerima, seepärast hoidus ta otseselt agressiivsetest sammudest: 1935. Aastal sõlmitud Inglise-Saksa mereväekokkulepe oli rahulepingu kahepoolne revideerimine, mitte aga Hitleri poolt üksi astutud samm. Versailles' lepingu lõhkumisel kasutas Hitler osavalt ära Inglise-Prantsuse erimeelsusi, USA isolatsioonipoliitikat ja demokraatlike riikide liigset järeleandlikkust rahu säilitamise nimel. 1935. aastal oli ta alustanud Saksa armee Wehrmachti
selle Suur-Saksamaa omaks. Poola-Saksa piiril on pinged, kallaletungiplaan on Hitleri poolt juba kinnitatud. 31. märtsil deklareerivad Suurbritannia ja Prantsusmaa, et nad kaitsevad Poola iseseisvust ja terviklikkust. Seega on lepituspoliitikal lõpp. Nad üritavad läheneda Moskvale ja rääkida läbi Staliniga kõnelused aga jooksevad liiva, sest ei lääneriigid ega Poola ei ole nõus NSVLi nõudmistega, näiteks õigusega Poola pinnal baase omada. Hitlergi alustab Staliniga läbirääkimisi, olles nõus tema soovidega nii Poolas kui Balti riikides. 1939 suvel jõutakse MRP (Molotovi-Ribbentropi paktiga) paktiga. 23. augustil 1939 sõlmivad Saksamaa ja Nõukogude Liit mittekallaletungilepingu 10 aastaks ja jagavad salaprotokollis ära mõnjusfäärid. Saksamaa saab Leedu ja Lääne-Poola, NSVL Soome, Läti, Eesti, Ida-Poola ja Bessaraabia Musta mere ääres.
annaabi.ee 
