2011 SISUKORD 2 SKORPIONID Juba silurist on teada skorpionistele sarnanevaid loomi, kes elasid vees ja hingasid tagakeha lõpusjalakestega. Tänapäeva skorpionilistele sarnaseid maismaavorme leidus juba kivisöeajastul. (http://www.zbi.ee/satikad/ammelgad/skorpio/). Skorpionilised on selts ämblikulaadseid (Arachnida). Nad on ürgsemaid maismaalülijalgsete seltse. Skorpionilisi (Scorpiones) on umbes 750 liiki troopikas ja lähistroopikas. Põhjapoolseima levilaga on krimmiskorpion (Euscorpius tauricus) ja karpaadiskorpion (Euscorpius carpathicus). 1.1 Ehitus Skorpioni pikkus on 1-20 cm. Keha koosneb pearindmikust, ees-tagakehast ja ruljast sabast ehk taga-tagakehast. Pearindmikul on üks paar suuri keskel paiknevaid silmi ja 5 paari väikesi külgmisi silmi. Tagakeha on hästi liikuv, selle tipus on küünisjas mürgiastel. Kehakatted on tugevad, kutiikulit katab vahajas kirme, mis vähendab veekadu oluliselt
Vahemereline põõsastik ja mets Külli-Triin Laanet, 8.k Sisukord Sisukord Asukoht Kliima (pildid nr. 1 ja 2) Loomastik (pilt nr. 3) Taimestik (pilt nr. 4) Inimesed vahemerelises vööndis Mida Vahemere maad pakuvad (pildid nr. 5 ja 6) Pildid Kasutatud materjalid Asukoht Vahemereline põõsastik ja mets levib 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahemikus. See levib paikades, kus on soe, päikseline ja kuiv suvi ning vihmane talv. See paikneb põhja- ja lõunapoolkera lähistroopikas. See vööde esineb Euroopa lõunaosas Pürenee, Apenniini ja Balkani poolsaarel, Aafrika põhja- ja lõunarannikul, Põhja-Ameerika läänerannikul (California osariigis), Lõuna-Ameerika läänerannikul (Tsiili keskosas) ning Austraalia edelarannikul. Kliima Vahemerelise põõsastiku ja metsa vöötmes on suvi soe, kuiv ja päikeseline, talv aga vihmane. Talvel esineb jõgedel üleujutusi ja sajab palju vihma. Siiski vib mõni kord
Suvel umbes kuni 30 °c, talvel umbes 10 °c. 4. Kirjelda vahemerelist taimestikku ja too näited taimede kohastumusest. Okaspuud ja lehtpuud, juured ulatuvad sügavale maa alla, et rohkem vett saada. Mõnede taimede lehed on kaetud õlise kattega, et päike neid ei põletaks ja vesi ära ei auraks. 5. Põhjenda, miks on Vahemere maades looduslikke metsi vähe säilinud. Inimtegevuse- laevade ja hoonete ehitamise, põlluharimise, karjatamise ja sagedaste metsatulekahjude tõttu. 6. Nimeta lähistroopikas kasvatatavaid kultuurtaimi. Mandarinid, apelsinid, oliivid,viinamarjad, sidrunid, igasugused ilusad lilled ja puud. 7. Miks Vahemere maad on kujunenud turistide meelispaigaks? Soe päikesepaisteline kliima, soe meri ja palju vaatamisväärsusi. 8. Too näiteid keskkonnaprobleemidest, mis on Vahemere maades tekkinud pikaajalise põllumajanduse ja massiturismi tõttu. Maa viljakus on vähenenud ja loomadel on eluks vähem kohti/ruumi jäänud. 9
annaabi.ee 
