suhteliselt suuri ovaalseid eoseid, mis asetsevad rakus kas ekvatoriaalselt või subterminaalselt, paisutades eose kohalt rakku. Clostridium perfringens produtseerib keskkonda suurtes kogustes äädik-, või- ja piimhapet koos ammoniaagi, vesiniku ja väävelvesinikuga. Ta võib moodustada keskkonda ka rida erinevaid toksilisi ühendeid. Vastavalt produtseerutud eksotoksiinide antigeensele struktuurile jaotatakse Clostridium perfringens 5 serotüüpi (A...E). Clostridium perfringens on histotoksiline ja kudesid lõhustav ning toidumürgistusi põhjustav bakter. Enamiku tüvede kasvu soodustav temperatuur on vahemikus 20--50 °C. Optimaalne kasvutemperatuur on 41-45°C. Kõige intensiivsem on 43-45°C, pH on 6,0 ja 7,0 vahel. Inkubatsiooniaeg on 10-12 tundi pärast söömist. Kui on toimunud nakkus, siis esimesteks sümptomiteks on iiveldus ja kõhulahtisus. Allikad, kust nakkus võib tulla on enamasti maitseained, ürdid, pinnas, loomad, kuivtoidud, joogivesi.
kemoosmootne protsess & ATP süntees toimub 2-s etapis: 1) Kõrge energiatasemega elektronid suunduvad madalamale tasemele. Vabaneva energia abil pumbatakse prootonid läbi membraani ja tekib elektrokeemiline prootonite gradient. 2) Prootonite vool tagasi läbi membraanil asuva ATP süntetaasi katalüüsib ADP-st ja fosfaadist ATP. Tsüaniidi toimemehhanism: Tsüaniid blokeerib hingamisahela viimase ensüümkompleksi e. tsütokroom oksüdaasi. Järgneb histotoksiline hüpoksia e rakkude võimetus tarbida olemasolevat hapniku. Kõrges doosis tsüaniid põhjustab krambid, kooma, hingamis-ja südameseiskumise minutitega. Krooniline madalas konsentratsioonis tsüaniid võib põhjustada üldist nõrkust, paralüüse, neuropatoloogiaid jne. Antidoot – hydroxycobolamin (vitamiin B12 vorm) – seondub tugevalt tsüaniidiga. Põhjustavad paljud CN- iooni sisaldavad ühendid: gaasilised, vedelikud, tahked. Ajalooliselt üks enim kasutatud mürke: gaasikambrid,
annaabi.ee 
