Muldade klassifitseerimine põhineb väliolukorras määratavatel tunnustel. Olulisemad on nähtavad tunnused mullatekkeprotsesside ees. Klimaatilisi parameetreid (sademed, temperatuur) ei arvestata, arvestatakse aga muldade majandamist mõjutavate tunnustega (nt. kivisus). Kõige üldisem muldade jaotus (I tase) koosneb 30 ühikust (sellise suure ühiku nimetus on (reference base). Eestis esinevad järgmised reference base'd: Histosols (Histosol), nimetuse lõpus olev s tähendab mitmust, ka teiste ühikute puhul kehtib sama reegel) - turvasmullad, vähemalt 50 cm turbakihti (suurem osa meie madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadest). Anthrosols - tugevate inimmõju tunnustega mullad (linnamullad, karjäärimullad, deluviaalmullad, väga tugevasti kultuuristatud aiamullad). Leptosols - massiivse kivimi (graniit, paekivi, liivakivi jms.) peal olevad mullad, kivim on maapinnale lähemal kui 30 cm (meil paepealsed mullad, osa rähkmuldi).
3. Küllastunud turvastunud mullad G01: T-hor. neutraalne või nõrgalt happeline: pH > 5,6 Kaasnevad mullad kõrgematel aladel G madalamatel T, M Võib esineda kihisemist TBGCG; TGCG; TG1G2G3 Soomullad M, R, S Niitmisel liigirikkad soostunud rohumaad Histosol (WRB) Metsastumisel angervaksa (III kl), osja (IVV) või tarna kkt. lehtpuu segamets Histosol (ST) T3 toita. rikas 4. Küllastumata turvastunud mullad GI1: Soomullad tekivad: Turba pH alla 5,6, puuduvad leetumise tunnused 1. mineraalmuldade soostumisel: T(AT)GCG; TG1G2G3 · KKgGkGk1MSR