asula, kogukond või sündmus 2. Võrrelge kahte teadlast/filosoofi ja kirjutage 4-5 lauseline vastus! Tooge välja erinevus ajas ja ruumis, kummagi uuenduslikkus, sarnasus, kummagi mõju edasisele teadusele. a) Thukydides ja Leopold von Ranke Thukydides (u. 460- u. 396 e.m.a) oli kreeka ajaloolane ning ajaloolise kriitika rajaja ja Leopold von Ranke (1795-1886) oli saksa ajaloolane, kes rajas moodsa ajalooteaduse, pannes aluse historistlikule uurimissuunale. Mõlemad tegelesid tõepärase ajalooga, mis tähendab, et oldi vastu sündmuste moonutamisele ja muutmisele ning selle asemel pandi kirja tõepäraseid fakte. Ranke mõjutas edasist teadust nii, et 19. sajandil muutusid tema ideed ajaloolise praktika kohta populaarseks ja hakkasid lääne historiograafias domineerima, ta ei uskunud, et üldised teooriad võiksid läbida aega ja ruumi. See eest arvas Thukydides, et ajalugu on ennustamiseks liiga
uute võtetega. Lähtutatakse eelnevast kunstist, kuid õpitakse objekti paremini kujutama, emotsiooni eredamalt väljendama, põnevust tekitama jne. Hülgamise käigus lähtutatakse samuti eelnevast traditsioonist sellele vastandudes, lähedust otsitakse hoopis ajalooliselt kaugema kunstivooluga. 5. Mõistagi kerkib esile tüüpiline muna ja kana probleem ehk kui kogu kunst lähtub eelnevast traditsioonist, siis millest lähtus kõige esimene kunstiteos. Historistlikule teooriale on ette heidetud ka narratiivide probleemi, kuna vahel on võimatu mõista, millisest traditsioonist on kunstiteose autor lähtunud. Metafilosoofid on historismis näinud katset defineerimisprobleemist kõrvale hiilida ja tegelda vaid kunsti tuvastamisega. Väidetakse ka, et historistid püüavad filosoofilist defineerimisküsimust muuta halliks kunstiajalooks. 1. Esteetilise hoiaku teooria peaks andma vastuse väga laiale ringile
abistavaks, nt raamat, ajaleht. Tekst on märgisüsteem. Kontekst-- taust, infoväli. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi väljaselgitamine-. Negatiivne sisemine kriitika- eesmärgiks on otsida vigu. Allikaõpetuse isaks peetakse Leopold von Ranket 1795-1886. Ta ütles, et igal rahvusel on oma vaatenurk oma ajaloole. Ütles, et asju tuleb vaadata nii, nagu need tol ajajärgul olid. Ajalugu tuli esitada objektiivselt. Ta rajas oma koolkonna ja pani aluse historistlikule uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis peetakse allikaõpetuse isaks Sulev Vahtret 1926-2007. Ta uuris Eesti ajalugu, eriti muinas- ja keskaega. Avaldas uurimuse Jüriöö ülestõusust. Oli Eesti muinsuskaitse üks aktiivsemaid liikmeid. Tema initsiatiivil loodi TÜ Eesti ajaloo õppetool. Tema õpilasteks olid Mart Laar ja Tõnis Lukas. Tartu linna aukodanik. Eesti Vabariigi elutöö teaduspreemia.
annaabi.ee 
