eeskätte ajaloouuringute problemaatika, allikalise baasi ja selle uurimisvõtete ja põhimõtete ning kontseptioonide areng konkreetses ühiskondlik-poliitilises situatsioonis. Ühesõnaga historiograafia uurib seda, kes ja millal, millest, mille põhjal, kuidas ja mida kirjutas ja miks just nõnda kirjutas. 2 3. Historiograafilise analüüsi põhimõtted. Ajalooteaduse ajaloo vaatlemisel tuleb esmatähelepanu pöörata tingimustele, mis kujundavad selle arengut. 1) Ühiskondlik-poliitilised tingimused ja sotsiaalne tellimus. Üsna otseselt mõjutab ajalookirjutust riigi poliitiline reziim ja valitsev ideoloogia (vaimse vabaduse aste). On kas soodne, neutraalne või ebasoodne ideoloogiline õhkkond. Ajalugu näitab, et mineviku poole on pöödutud erinevalt ja minevikku on kaasaja huvides kasutatud erinevalt
pöördvõrdelises sõltuvuses nende niigi üha nõrgenevate iseolemispüüetega. Teisisõnu, eestlane osales ajaloos sel määral, mil määral ta osales saksa koloniaalajaloos ning oma isiklikud ajalootaotlused hülgas. Ehkki juba ammu ristirahvas, sai ta ,,oma" ajaloo kätte võidelda vaid konventsionaalsest kristlikust ajalooideoloogiast ajutiselt distantseerudes." Seda hakkab teostama Merkel. · G. H. Merkeli kontseptsioon Ajaloo võrdsustav tsüklilisus. Ta oli historiograafilise kirjutusviisi looja ning Baltikumi kõigi aegade olulisimaid ajalooideolooge. ,,Die Letten vorzüglich in Leifland am Ende des philosophischen Jahrhunderts" (1796) · ,,Teisenevus ja taastulek" ,,Die Vorzeit Lieflands" (17981799) ,,Die Freien Letten und Esthen" (1820) · Hoopis objektiveeriv, rangelt empiiriline, seda on nimetatud Balti pärisorjuse esimeseks teaduslikuks ajalooks. · Käsitles eestlaste ajalugu kui siinsete põlisrahvaste ajalugu.
annaabi.ee 
