Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"histasid" - 5 õppematerjali

Noodikirja tekkimine
1
docx

Noodikirja tekkimine

Noodikirja tekkimine Noodikiri kujunes välja 8-9.sajandil, et ühtlustada liturgilised laulud. Liturgia ­ Jumalateenistuse kord Neuma ­ esimene noodikiri Neuma koosnes punktikestest ja kriipsukestest, mis tähistasid helide liikumist. Neumad kirjutati teksi kohale. Neumadega märgiti 1-4 erinevat nooti. 10.sajandil tehtis üks uuendus ja neumad kirjutati noodijoonestikule. Neumasi võis olla ükskõik kui palju. Samamoodi kirjutati teksti peale. Guido Arezzo võttis kasutusele noodijoonte süsteemi, mis on kasutusel tänapäevani. Noodid olid kas noodijoontel või vahel. Mõistatus: ut queant laxis Resonare fibris Mira gestorum Famuli tuorum Solve polluti labii reatum Sancte loannes 12

Muusika → Muusikaajalugu
19 allalaadimist
Egiptuse kunst
23
pptx

Egiptuse kunst

vanimad hauad pärinevad XV sajandist. See linn oli antiikaja kollektiivne matmispaik, mis moodustus tumulustest. Egiptlastel ei ole kombeks käia haual mälestamas, nende arvates läheb elu lihtsalt edasi. Sfinks Sfinks on lõvi keha ja inimese Tuntuim sfinksi kuju peaga mütoloogiline olend. on Chephreni sfinks, Sõna sfinks pärineb vanakreeka keelest ja tähendab kägistajat. Samuti on kuulus Egiptuses tähistasid sfinkside sfinkside allee, mis skulptuurid valitsejat kulgeb Karnaki templist L või päikesejumalat, tavaliselt oli uksori templini neil mehe pea. TEEBA Keskmise ja Uue riigi ajal oli see Egiptuse pealinn. Tänapäeval on Teeba kohal Luxori linn. Et eristada teda Kreekas asuvast Teeba linnast, hüüti seda Vana Kreekas ka Sajaväravaseks Teebaks. Karnak Karnaki templikompleks asub Niiluse kaldal Luxori linna lähistel.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
6 allalaadimist
Vana-Kreeka-Vana-Rooma muusikakultuur
2
docx

Vana-Kreeka, Vana-Rooma muusikakultuur

Egiptuses, Babüloonias, Assüürias, Hiinas, Indias, Süürias, Palestiinas 2.Millise sajandiga võib tähistada Vanaaja algust ning mis sellega seostub? Vanaaeg algas umbes 10. sajandil eKr. kui kuningas Taavet rajas juudi templimuusika. 3.Kuidas suhtuti muusikasse ja muusikuisse Vanaajal? Muusikat peeti jumaliku algega ja sellele omistati võlujõudu. Muusikuid austati väga, sest neid arvati olevat jumalatega ühenduses. 4.Mida tähistasid mõisted MUUSIK ning MUSIKE vanaajal ? Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Musike oli lauldes ettekantud luule. 5.Milliste kunstiliikidega oli antiikmuusika lahutamatult seotud? Antiikajal oli muusika lahutamatuks osaks luule ja tants. 6.Nimeta ja kirjelda Vanaaja muusikainstrumente Kitara suuremõõtmeline keelpill mida mängisid peamiselt mehed. Lüüra 7 keelega keelpill mille kõlakast oli tehtud kilpkonnakilbist. 7

Muusika → Muusika ajalugu
3 allalaadimist
Muusika KT1
2
docx

Muusika KT1

VASTUSED KT. NR.1 1. Muinas-Egiptus........................3000 ­ 1800 eKr Mesopotaamia .........................3000 ­ 1700 eKr India ..........................................1500 ­ 400 eKr Hiina ..........................................1400 ­ 400 eKr Vana-Kreeka ja Rooma.............8. saj eKr ­ 4. saj pKr. 2. Vanaaja algust võib piiritleda umbes 10. sajandiga eKr. Siis rajas arvatavasti kuningas Taavet juudi templimuusika. 3. Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. 4. MUUSIK oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. MUSIKE oli lauldes ette kantud luule 5. Vana-Roo...

Muusika → Muusikaajalugu
3 allalaadimist
Kunst raekojas
62
txt

Kunst raekojas

Kaasajal on Marcellus Coffermansi teosed esindatud New Yorgi, Madridi, Br�sseli, Antwerp- eni, Liverpooli, Philadelphia, Sevilla, Barcelona, Baseli, Dublini, Sankt- Peterburgi ja Moskva muuseumites. Maal p�ha perekonna ja ingliga on �pris kindlalt �ks neist Coffermansi t��dest, mille ta tegi Hispaania kliendi tellimusel. Pildil kujutatud viinamarjad on piiblistseenide ikonograafias sagedased. Keskaegses s�mbolismis t�histasid viinamarjad vihjet Jeesuse eelseisvatele kannatustele, mis l�htus Armulauaveini sakramendist � Jeesuse verest, millest r��giti p�hal �htus��maajal. Teose puhul ei saa selle sisuliste ja inimv��rtusi kandvate teemade k�rval m�rkimata j�tta ka autori tehnilist virtuoossust, looduse kaunilt maalitud perspektiive, mis on kantud sujuvatest joontest ja toonide �leminekutest, luues tundlikke panoraamseid kaugusi.

Kultuur-Kunst → Eesti kunstiajalugu
2 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun