E:Hallo! S:Hallo! E:Meine Mutter hat morgen Geburtstag. In Estland wünschen Sie oft dem Geburtstagkind telefonisch. Wie wünschen Sie in Deutschland? S:Meine Tante ist Deutsch. In Deutschland wünschen Sie jeden Fall persönlich und notfalls telefonisch. In vielen deutschen Firmen sammeln die Kollegen Geld für ein gemeinsames Geschenk. E:Aber in Estland spendieren Geburtstagkind für eine Arbeitskollegin. Aber in Estland einladen sie zum Kaffetrinken. Das dauert nicht so lange, aber sie können Tasse Kaffee trinken und für Geburtstagkind bringt sie ein kleines Gechenk mit. S:Das ist gleichen in Deutschland. In Deutschland einladen Geburtstagkind zum Abendessen auch und da kommen selten mehr als acht Personen und sie gehören zum engeren Freundeskreis. Sie kommt pünktlich. E:In Estland ist es sehr gleichen, aber oft kommen mehr als acht Personen. In Estland ist sehr populär, dass Geburtstagkind organisiert Geburtstagparty. Da können ...
Suur reede Mis tähtpäev on suur reede? ❖ suur reede on kristlik püha, mil tähistatakse Jeesus Kristuse ristilöömist ja surma Kolgata mäel ❖ see kuulub kokku rea teiste pühadega, mis seostuvad Jeesuse eluga ❖ suurele reedele järgneb vaikne laupäev Suur reede kui halb enne ❖ suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetu päev, nagu reede on tervikuna nädala õnnetuim päev ❖ üldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede Reedest üldiselt ❖ nimetus reede tuleneb muinasskandinaavia viljakusjumalanna Freya nimest ❖ halb päev juba selle pärast, et oli tegu paaritu päevaga ja oli halvendeline mitmete ususündmuste tõttu ❖ sobis hästi näiteks putukate ja teiste kahjurite hävitamiseks Suurest reedest lähemalt ❖ rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ka keeldu töötada ❖ hommikul tõusti vara ( mitmel pool Lääne-Eestis ja saartel käidi nn ha...
Euroopa Etnoloogia Lugemispäevik 3 ,,Kus pidu korraldatakse, on järelikult seda kellelegi vaja" Vene vastlapühade tähistamisest Tallinnas Elo-Hanna Seljamaa 2010 Artikli eesmärgiks on käsitleda pühade teisenemisprotsessi aspekte, võttes aluseks vene vastlapühade tähistamise Tallinnas. Oluline on silmas pidada artiklit lugedes, et tähtpäevade traditsioonid ei hääbu, vaid teisenevad ning muutuvad vastavad ühiskonnale. Autor on veendunud, et tänapäeval tähtpäevaüritused täidavad pigem meelelahutuslikku funktsiooni. Mina olen ka absoluutselt samal arvamusel. Minu enda tutvusringkonnas on väga
" satub silme ette oluliselt suuremas mahus, kui "tarbi vähem!"2 . Kui iga inimene vaataks kriitiliselt üle oma tarbimisharjumused ja püüaks alustuseks igal aastal teha ühe ostuvaba päeva, siis oleks see juba väga suur samm keskkonnasäästmise suunas. Ostuvaba päeva teema valisingi just selle pärast, et väikestest sammudest saavad alguse suured asjad. Referaadis kirjutan väga lühidalt tarbimiskultuurist; annan ülevaate Ostuvaba päeva ajaloost, tähistamisest ja eesmärkidest ning lühidalt võimalikest keskkonnamõjutustest, mida Ostuvabal päeval osalemine kaasa toob; lisaks püüan vastust leida küsimustele, kas Ostuvabast päevast üldse mingit kasu on ja kuidas Ostuvaba päeva ideed veelgi levitada. Tegemist on lühireferaadiga, seega on töös üks peatükk, mis jaguneb omakorda alapeatükkideks; teksti lühiduse tõttu ei pidanud vajalikuks lisada tööle ka sisukorda.
annaabi.ee 
