• H2 – histaminobokaatorid (nt tsimetidiin, ranitidiin) • soolhappe teket pärssivad ained (prootonpumba inhibiitorid - omeprasool) • gastriiniretseptorite antagonistid (nt proglumiid) • prostaglandiinid (maolimaskesta kaitsvad ained, nt misoprostool) 1.4.1. H2-retseptorite antagonistid: esimese põlvkonna H2-blokaatorid (tsimetidiin), teise põlvkonna H2- blokaatorid (ranitidiin). Erinevused esimese ja teise põlvkonna H2-histaminoblokaatorite vahel, nende kõrvaltoimed, kasutamisnäidustused ja koostoimed teiste ainetega. Tsimetidiin, ranitidiin Kineetika – imenduvad seedetraktist kiiresti, biosaadavus kuni 70%, erituvad neerude kaudu. Toimemehhansim – spetsiifilised H2-retseptorite blokaatorid, mis pärsivad nii mao basaal- kui stimuleeritud sekretsiooni. Inhibeerivad histamiini, gastriini ja atsetüülkoliini poolt stimuleeritud maomahla sekretsiooni, s.o doosist sõltuv efekt
(erand: rasvad välja) Rauapreparaate Kemoteraapia Kaltsiumikanalite antagonistid, Kolinoblokeerivate ainete (bensheksool, orfenadriin, skopolamiin, hüostsüamiin, atropiini derivaadid), tritsükliliste antidepressantide ning amantadiini F II Seedetrakti ravimid 7 201272013 (parkinsonismivastane ravim), histaminoblokaatorite(H1) dimedrool (sisemine kolinoblokeeriv aktiivsus) kõrvaltoimena. Antipsühootilise toimega ravimitel. KK: loeng Kõva väljaheide passaž harvemini, kui antud inimestele on tavaks tavalise toidureziimi juures. Vähem kui 3k nädalas. Sümptom Subjektiivne KÕHUKINNISUSE koduse ravi võimalused
annaabi.ee 
