Astronoomia alaseid teadmisi kasutatakse praktilisteks vajadusteks, nt täpne aeg ja geograafilsied korodinaadid. Maad mõjutavad teised maailma kehad, eriti kuu tõusude ja mõõnade tekkega ja Päike annab soojust ja valgust. Teiste kehad emõju on kauguse tõttu väike. Astronoomia põhiinstrumendiks on teleskoop. Suureks abiks on spektaalanalüüs. Käidud on ka kuul ja saadud pinnase proove. Tähistaevas Kogu taevakera jaotatakse 88 tähtkujuks. Tätkuju all mõitetakse kondlat piiriteletud tähistaeva ala nt. suur ja väike vanker, sõnn, neitsi jne. Silmaga võib näha umbes 3000 tähte. Tähed on erineva heleduse ja värvusega. Mida punasem, seda külmem. Päike on kollane täht. Kõige heledamad tähed on I ja kõige nõrgemini nähtavad IV suurusjärgu tähed. Päike, kuu, planeedid ja tähed tõusevad idast, kulmineeruvad lõunas ja loojuvad läänes
tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Meie Galaktika (suuruselt II) Galatika tuum on must auk Spiraalne hiidgalaktika Päike tiirleb koos oma kaaslastega ümber galatika u 250km/s Linnuteel on 2 kaaslast http://et.wikipedia.org/wiki/Siirius http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tahed .htm http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%A4ht_ %28astronoomia%29 http://et.wikipedia.org/wiki/Linnutee "Tähistaevas" entsüklopeedia "Tähistaeva saladused" C. Oxlade
-kiirgus on elektromagnetkiirgus, kõige suurema läbitungimisvõimega. Seoseenergiaks nim energiahulka, mis tuleb kulutada selleks, et lahutada aatomi tuum selle koostisosadeks. Massidefekt on tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. Tuumareaktsiooniks nim aatomituumade muundumist vastastikmõjus mingi osakese või teise tuumaga. 22 Tähistaevas Taevasfääriks nim kujuteldavat pinda, millele projekteeruvad kõik maailmaruumis olevad objektid ja nähtused. Tähed on taevakehad, mis kiirgavad energiat tähe tuumas toimuvate termotuumareaktsioonide arvel. Tähtkujud on tähtede kogumid, mis on moodustatud taevalaotusel nähtavate heledamate tähtede rühmitamise ja omavahel mõttelise ühendamise teel. (12 tk) *Jäär *Sõnn *Kaksikud *Vähk *Lõvi *Neitsi *Kaalud *Skorpion *Ambur *Kaljukits *Veevalaja *Kalad
1 Sisukord Maailmaruum Mis on maailm? Tähistaevas ja tähtkujud Mis on Maailmaruum? Kokkuvõte Päikesesüsteem Päike Päike on Maa energiaallikas Planeedid ja nende kaaslased Planeet Maa Maa kaaslane Kuu Kuusirp, poolkuu ja täiskuu. Kuuvarjutus Kokkuvõte Maa külgetõmbejõud Kus on Maa peal ülal ja kus all? Raskusjõud Kokkuvõte 2 Mis on maailm? Maailm jaguneb kaheks: eluslooduse maailmaks ja eluta looduse maailmaks.
MAA JA TAEVAS 1 Sisukord Maa...............................................lk3 · Maa liikumine...........................lk4 · Planeedid tähistaevas................lk5 · Päikesevarjutus........................lk6 · Kuuvarjutus..............................lk7 · Astronoomia.............................lk8 · Astronoomiline tehnika...............lk9 · Kosmos...................................lk10 · Observatooriumid......................lk11 · Taevakaardid ja kataloogid..........lk12 · Maa · Päikesesüsteemi kolmas planeet · ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu
Näiteks suvisel ajal tõuseb päike varem ning langeb hiljem ehk väljas on kaua valge. Talvel seevastu aga tõuseb päike väga hilja ning langeb vara ehk väljas on väga vähe aega valge. Kui jälgida otse põhjas taevavõlvil olevat tähte(Põhjanael) selgub, et tähed tiirlevad ümber tema ning tema ise on paigal. Seda nimetatakse taeva põhjapoolsuseks. Tähtede ööpäevane näiv liikumine taevavõlvil on tingitud Maa pöörlemisest. Võiks arvata, et iga öö on tähistaevas samasugune aga tegelikult see nii ei ole. Tähistaeva aastaringne muutumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber päikese mööda oma trajektoori. Öö ja päeva vaheldumine ning aastaajad on Maa looduse elutsüklite aluseks kui ka inimeste. Kuud märkame taevas mitmel moel, vahest on ta suur hele ketas ning vahest on ta üks peenike kriips taevas või täiesti nähtamatu. See olek muutub sujuvalt suurest väikeseks ning väikesest suureks(noor kuu ja vana kuu).
orbiidil. Kui liidame Maa pöörlemisperioodile ööpäeva vältel läbitud osa tema aastasest teekonnast (1/365), saamegi täpselt ühe ööpäeva. 3. Miks ja kui palju erinevad troopiline ja sideeriline aasta? Troopiliseks aastaks nimetatakse aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist. Sideeriliseks e. täheaastaks nimetatakse kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru. III PLANEEDID TÄHISTAEVAS 1. Mis on planeet? Kuidas ta taevas liigub? Planeedid on rändavad tähed. Planeedid liiguvad taevas erinevalt: Veenus ja Merkuur püsivad alati Päikese lähedal, ülejäänud 3 palja silmaga nähtavat planeeti rändavad Päikesest sõltumatult, muutes perioodiliselt oma liikumissuunda. IV VARJUTUSED 1. Kirjeldage täielikku ja osalist päikesevarjutust. Täielik päikesevarjutus tekib kui Kuu varjukoonuse ots ulatub Maa pinnani; on nähtav
III osa MEGAMAAILMA FÜÜSIKA 12. klass 2015/16. 1. Millega tegeleb astrofüüsika? - Astrofüüsika on astronoomia haru, mis tegeleb universumi füüsikaga, sealhulgas taevakehade (näiteks tähtede ja galaktikate) ning tähtedevahelise keskkonna omaduste (näiteks heledus, tihedus, temperatuur ja keemiline koostis) uurimisega. 2. Miks tähistaevas pöörleb, kirjelda tähistaeva pöörlemist poolusel? – Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa liikumine: pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid taeva asendit kogu öö, õhtust hommikuni, märkad peagi, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu täpselt Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähistaeva
annaabi.ee 
