halvasti, vähem elastsed ja venitatavad). Surnud villkarvad on ilma läiketa, värvumatud, sirged ja tugeva säsikihiga (säsikiht võtab enda alla enamuse villkarva mahust) , mida on tinglikult hakatud selliselt nimetama, sest nad ei ole kasvu lõpetanud. Surnud villkarvad vähendavad oluliselt villa kvaliteeti ja nende esinemist eesti lambatõugudel tuleb pidada villa veaks. Teatud jämevillalistel lambatõugudel ( hissaari, mongoolia jt.) on nende esinemine tõule iseloomulikuks tunnuseks. Ohevillkarvad on lühikesed (1..2.5 cm), säbaruseta, sarnased pealis- ja surnud villkarvade ehitusega, millega on kaetud lambal pea ja jalgade alaosa. Ohevillkarvad võivad olla valged, hallid või mustad ja neid ei pügata. Nende esinemine villakus vähendab villaku kvaliteeti. Kempkarvad on ohevillkarvade sarnased, valge värvusega ja rabedad. Ka nende olemasolu villakus ei ole soovitav. Villa kvaliteet
tumedapealine ja eesti valgepealine tõug), kelle saba pikkus 35...70 cm pikkune 3. Liha-rasvasabalised tõud-üksikud jämevillatõud (nagu mongoli, burjaadi), kelle saba ei ulatu kannaliigeseni 4. Pika-rasvasabalambatõud- paljud jämevillatõud (karakulli, tussiini jt), kelle saba ulatub allapoole kannaliigesest 5. Rasvõnnar e. kurdjukklambad- jämevillatõud, kelle saba ümber suured rasvapadjandid (hissaari, edilbai jt) 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi Tumedapealised Valgepealised 16 Dorset Down Cheviot Hampshire Columbia Shropshire Corriedale South Down Lincoln
annaabi.ee 
