teaduseks, mida järgiti Pariisi Observatooriumisja arhitektuuri ja muusika akadeemiates. Ametlik Prantsusmaa akadeemia läks samuti kuningliku võimu alla 1671 aastal. Raha kulutati heldekäeliselt hoonete rajamisele. Pariisis sai Louvre viimaks valmis klassikaliste sammastega. Versailles, Louis XIII jahi pidamisalad muudeti silmapaistvaks paleeks ja pargiks. Välisõdadadest, algatas noor Louise XVI `'War of Devolution'' Hispaania Madalmaade vastu, süüdistades et need alad on pärinud tema Hispaanlannast abikaasa, mitte Louis'i poolvend, kes oli pärinud Hispaania trooni. See sõda tõi Louis XVI-le palju väärtuslikke linnasid Flandrias. (1) 3.2Allakäik valitsusajal Murdepunkt Louis-i valitsusajal, peale varasemat hiilgeperioodi ja hilisemat katastroofi, tuli peale Jean Babtiste Colbert-i surma. Colbert oli Louis-i jaoks tähtis isik. Ta oli Louis-i rahandusminister, kes majandas merkantilistlikult, soodustas manufaktuuride teket, kehtestas
olnud portugallase Camõesi eepos "Lusiaadid" (1572). Teine säilinud varajane näidend, "Alziiri tehing", on seevastu tugevasti autobiograafiline, taustaks Cervantese enda läbielatu vangipõlve jooksul Alziiris. Tegelaste hulgas on muuseas sõjavang, Hispaania sõdur Saavedra, aus ja tõsine kristlane, kes igatseb taga oma kodumaad. Ent peategelane pole siiski tema, vaid hoopis üks teine sõjavang, kaunis hispaania noormees - kellega moodustab dramaatilise paari niisama kaunis kristlannast (hispaanlannast) naisvang. Noormehesse armub tema perenaine, mauritar; tolle mees ja vangide isand aga kiindub omakorda veetlevasse kristlannasse. Kristlaste äravõlumiseks nõiutakse välja koguni deemonit. 9 Rüütliromaanilikku, n.ö. romantilisse intriigi sekkuvad seejärel ka mõned allegoorilised tegelased ning näidend lõpeb kristlaste õnneliku naasmisega kodumaale Trinitaari ordu munkade kaasabil, nii nagu see oli olnud Cervantese enda elus
kodutud lapsed Cosette ja Gavroshe loe lk.141 Prosper Merimee 1803 1870 Vanemad olid kunstnikud. Tegeles Prantsusmaal kunstivarade kogumisega, rändas palju. Andekas kunstis, hiljem seotud riigivôimu ja kuninga ôukonnaga. Tôusis Prantsusmaa Senati liikmeks ja Prantsuse Akadeemia liikmeks. Tôlkis vene kirjanikke: Pushkinit ja Gogolit, ôppides vanas eas ära vene keele. Kirjandusse tulek oli skandaalne ilmus nn. Glara Gazuli nime all (nagu oleks hispaanlannast kirjanik), avaldades näidendeid. Teine avalikkuse ette tulemine sama petlik: avaldas oma nime all lôuna-slaavi laulude "tôlked" tegelikult môtles need välja. Merimee parimad teosed on pikemad novellid. Tuntum teos on "Carmen" Teoses on sündmuste ajaline järjestus segi . Lugeja saab algul tuttavaks ühe geograafi- maadeuurijaga, kes ööbib juhuslikus kôrtsis ja kohtab seal arvatavat môrtsukat don Joze'd. Môrtsukas pôgeneb.