1865a detsembris viidis põhiseadusesse sisse 13.parandus, mis kaotas orjapidamise USAs, kuid jällegi pidid ettenähtud osariigid ratifitseerima. Selleni jõuti samal aastal. 14.parandus võeti vastu 1866a, mis nägi ette kõigile USAs sündinud endistele orjadele USA kodanikuõiguste andmist. USAl sisuliselt puudus koloniaalimpeerium, aga hakatakse nimetama koloniaalriigiks al 1898(William McKinley), mil USA sekkus Kuuba vabadussõtta(Hispaania all), mis viis kiire rahu sõlmimiseni Hispaaniaks, misjärel sai Kuuba iseseisvaks. Hispaania loovutas USAle 2 kolooniat: loovutama Puerto Rico ja oli sunnitud müüma ka Filipiinid. 1898 annekteeriti ka Hawaii saared. 49 osariik oli Alaska, mis osteti Venemaalt(1867). Põhjustas toona palju pahameel kodanike hulgas ning peeti raharaiskamiseks. Kõik muutus 1896a kui Klondike'i jõest avastati kulda. KOLONIALISM 19.sajandil ei olnud kolonialism ja imperalism negatiivse tähendusega, vaid pigem oli
Hernán Cortés avastas Jukatani poolsaarel asteekide riigi. 1519. aastal hõivas asteekide uskumust mööda tagasipöördunud jumalaks peetud Cortés ilma vastupanuta asteekide 100 tuhande elanikuga pealinna Tenochtitláni. Indiaanlaste pühade paikade hävitamisega kaotas Cortés peagi jumala nimbuse ning oli sunnitud suurte kaotustega lahkuma. Pärast ägedaid võitlusi vallutas ta linna 1521. aastal tagasi. Tenochtitláni varemetele rajati hiljem Mexico linn. Cortésist sai Uus- Hispaaniaks nimetatud koloonia esimene kuberner. Aastakümme hiljem alustati tänapäeva Peruu alal asunud inkade riigi alistamist. Kasutades ära kahe valitsejasoo rivaliteeti, vallutas Francisco Pizarro 1532. aastal inkade pealinna Cuzco. Inkade valitseja Atahualpa suleti vangikongi. Kuigi Pizarro lubas valitsejale elu, kui viimane laseb oma vangikongi ülessirutatud käe kõrguselt kulda täis kanda, ei päästnud ei kullakoorem ega ristiusu
annaabi.ee 
