Maavärin ja kaevandusõnnetus Cueca tants. 1824. Jalgpall. Filmitegemine, 20 suurfilmi aastas. MEHHIKO Riigi pindala on 1 964 375 km². Läänes piirneb riik Vaikse ookeani ja California lahega, idas Atlandi ookeanist välja sopistunud Mehhiko lahe ja Kariibi merega. Rannajoone pikkus on 11 122 km. Mehhiko on kõige laiem oma põhjapiiril. Mehhiko nimi kirjutatakse hispaania keeles vanas kirjaviisis "México" [m'ehhiko]. Teistes hispaaniakeelsetes riikides kirjutatakse see mõnikord ka uues kirjaviisis "Méjico", kuid mehhiklased peavad seda solvavaks. Mehhiko aladel on elanud paljud iidsed tsivilisatsioonid, näiteks olmeegid, maiad ja asteegid. Suurema osa asteekide tsivilisatsioonist hävitasid 16. sajandi hispaanlased. Tänapäeval moodustavad indiaalased iigi 110 miljonist elanikust ligikaudu kolmandiku. Ligikaudu 60% rahvastikust on mestiitsid- indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad. ...
Tabasco Villahermosa 1 889 400 25 267 Tamaulipas Ciudad Victoria 2 747 100 79 384 Tlaxcala Tlaxcala 961 900 4016 Veracruz Xalapa 6 901 100 71 699 Yucatán Mérida 1 655 700 38 402 Liiduringkond Cuauhtémoc 8 591 300 1479 Nimi Mehhiko nimi kirjutatakse hispaania keeles vanas kirjaviisis "México" [m'ehhiko]. Teistes hispaaniakeelsetes riikides kirjutatakse see mõnikord ka uues kirjaviisis "Méjico", kuid mehhiklased peavad seda solvavaks. 6 Pealinn México [m'ehhiko] ehk Ciudad de México ('México linn') on Mehhiko pealinn. Inglise keeles tarvitatakse nime Mexico City [meksiko siti], et teha vahet pealinna nimel ja riigi nimel (Mexico). Erinevalt inglise keelest eesti keeles sellist eristamisvajadust ei ole: riigi nimi on Mehhiko, pealinna nimi México.
Küpsete guajaavide mõne tunni pikkune jahutamine külmkapis enne söömist toob maitseomadused eriti hästi esile. Puu otsas küpsenud parimate guajaavisortide viljakest on nii mahlane ja pehme, et vilja võib süüa otse peost. Kõvakoorelised viljad on kõige praktilisem poolitada ning lusikaga õõnestada koorepoolikust viljaliha. Soojades maades on väga populaarseks maiuseks tihke, iirisetaoline guajaavipasta, mida inglise keeleruumis kutsutakse guajaavijuustuks (guava cheese). Ameerika hispaaniakeelsetes regioonides on eelistatuimaks desserdiks cascos de guayaba, otsetõlkes «hautataud guajaavikiivrid». Roa valmistamiseks surutakse poolitatud viljade rõngakujuline keskosa läbi sõela, et seemned eemalduks. Viljaümbrised hautatakse siirupis pehmeks ning antakse lauale koos seemneteta viljaliha ja toorjuustuga. Guajaavist on, olenevalt sordist, leitud 3 - 4 korda enam C-vitamiiini kui apelsinist. Eriti
annaabi.ee 
