ja institutsioonide kogum. Tänapäeva paljud inimesed on nii öelda töönarkomaanid, emotsioonitud ning kaotanud huvi paljude tavaliste tegevuste ja asjade vastu. Pidevalt mõeldakse ainult rahast ning inimeste omavahelised suhted on liiga pinnapealsed. Inimesed pühendavad enamuse ajast tööle, sest maailm meie ümber on muutunud liiga materiaalseks. Järgnevalt püüan ette kujutada, milline võiks olla Eesti ühiskonnamudel tulevikus. Eesti riik on suhteliselt noor. Meil on väike rahvaarv. Arvan, et peame hindama ja väärtustama kõiki inimesi, kes siin elavad. Aga mis ootab meid ees ja milline on tuleviku ühiskond? Vaatlen ühiskonda neljast olulisemast aspektist: haridus, meditsiin, tööjõud ja poliitika ning püüan kujutleda, mis võiks tulevikus olla teisiti. Eesti haridus on läbi teinud väga suured muutused. Meie koolisüsteem koosneb:
Ühiskonnaks nimetatakse inimeste kooselu vormi ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Võime öelda, et tänapäeva ühiskond on üks suur hall mass, mis töötab kindla etteantud rutiini järgi, et toota võimalikult palju raha. Emotsioonid on jäetud tahaplaanile ja suurt rõhku pööratakse materiaalsusele. Täna kui Eesti Vabariik saab 100 aastaseks, võime järgnevalt endale ette kujutada, milline võiks olla Eesti tuleviku ühiskonnamudel. Selleks, et tuleviku ühiskonnamudelit paremini prognoosida, vaadates seda neljast olulisemast aspektist: poliitika, meditsiin, haridus ja tööjõud. Poliitikast rääkides tänases Eestis, võib veeta mitmeid pikki kuid. Meie peamiseks märksõnaks on saanud võitlus, kuid tegelikult peaks see minu arvates olema koostöö. Iga kuu jõuab uudistesse teema, kuidas üks erakond püüab teise erakonna ministrit umbusaldada. See
ühiskonna majandustegevuse vormi. Samuti toonitati, et ühistegevus ja sotsialism on täiesti erinevad ühiskonnavormid. Nii joonistubki 19.sajandi ühiskonnauurijate töödest välja, et tegelikult ei olnud juba siis ühiskonnal valida kahe teineteisele vasdandliku ühiskonnakorralduse teooria vahel, vaid nende vahele asetasid filosoofid veel kolmanda - ühistegevusliku majanduskorralduse. a) kapitalistlik ühiskonnamudel - põhitunnused: kapital eraomandis, osapooled majanduslikus võitluses, kasumile orienteeritud ettevõtted, kapitali kiire kontsentratsioon, elanikkonna kihistumine, riigid ei sekku või sekkuvad minimaalselt majanduse arengusse jne. b) kommunistlik (sotsialistik) ühiskonnamudel - kapital, sh maa, ühisomandis (riigistatud), majanduslik konkurents puudub, rahvas võrdselt vaene-rikas, tsentraliseeritud plaanimajandus, kokkuvõttes vähem efektiivne kui eelmine.
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö küsimused. 1. Sõnastage sotsiaalriigi ja liberaalriigi peamine erinevus. Sotsiaalriik pooldab, et ühiskonnaliikmed oleksid võrdsed, riik kehtestab ka rohkem makse, kuid liberaalriik pooldab seevastu vabadust majanduses ning riik sekkub vähe. 2. Miks on sallivus ehk tolerantsus ühiskondlik väärtus? Kas tolerantsusel on piirid? Põhjendage oma seisukohti eluliste näidete varal. Väärtus sellepärast, sest kui sallivust ei oleks siis ei saaks ühiskonnas toimuda õiglane otsuste langetamine ja oleks rohkem vägivalda. 3. Mis on demokraatliku riigivõimu üldine eesmärk? Et riigis valitseks rahvavõim, kas esindusdemokraatia või osalusdemokraatia nöol. 4. Mis on ühishüvede allikad ja milliseid ühishüvesid olete täna tarbinud? Ühishüvede allikateks on ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha. Ühishüved (ühistransport, haridus, arstiabi, päästeteenistus) 5. Millise ü...
annaabi.ee 
