Karl Erik Õunapuu, ISd 15 Krüptoraha olevik ja tulevik Krüptoraha ehk cyptocurrency on eksisteerinud juba aastast 2009, kuid siiski enamik inimesi ei tea täpselt mis see on ega pole proovinud seda ka endale selgeks teha. Krüptorahasid on loodud mitmeid sorte erinevatel platvormidel, kuid tänapäeval on üheks kõige levinumaks Bitcoin, rahvakeeles tähisega BTC kuid valuutavahetusorganisatsioonides kutsutakse seda kui XBT. Krüptoraha teeb eriliseks asjaolu, et see on täielikult detsentraliseeritud, mis tähendab seda, et sellel ei ole juhtivat üksust - see ei vaja panku, maksekesuseid ega ka teisi organeid ülekannete sooritamiseks. See toimib täielikult P2P ehk peer-to-peer baasil, ehk võrgus olevaid vabatahtlike seadmeid kasutatakse ülekannete kohaletoimetamiseks ning autentsuse
Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muudab elektrienergia mehaaniliseks energiaks. Antud elektrimootor töötab tänu elektromagnetismi nähtusel - elektromagnetismi nähtusel põhinevad mootorid tekitavad jõudu magnetvälja ja vooluga juhtme vastastikmõjust. Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam ehk vasktraadist ringike. Kui selles tekitada elektrivool, siis ringike pöördub. Alalisvoolumootorites kasutatakse magnetvälja tekitamiseks nt. püsimagneteid. Kontaktrõngaste abil juhitakse pöörlevasse ringikesse alalisvool. Ringike pöördub tema vastaskülgedes olevate vastassuunaliste jõudude mõjul. Et ta pöörleks, muudetakse voolu suunda ringis iga poole pöörde järel. See hakkab pöörlema ainult siis, kui muuta voolu suunda
Koormusel olev pinge läheb läbi tagasiside ahela mikroskeemi ja läbi operatsioonivõimendi komparaatorisse. Kui 52 kHz ostsillatori pinge langeb alla mitte-inverteeriva sisendi pinge, siis lastakse läbi kõrgeim läbilastav positiivne pinge, mis läbib ja-ei elemendi kontrollerisse, mis juhib transistori lülitust [3]. 3. Toiteploki koostamine ja komponentide arvutused Toiteplokk koostati joonisel 2.1 toodud elektriskeemi alusel. Toiteplokk koosneb kahe sekundaarmähisega transformaatorist T1; kahest täisperioodalaldist D1 ja D4 ning aladile järgnevatest silukondensaatoritest C1 ja C3; Impulss-stabilisaatori moodustavad integraalskeemid U1, U2 ja paispoolid L1, L2 ning silukondensaatorid C2, C5; paispoolide vool kulgeb peale integraalskeemis lülititransistori sulgumist läbi Schottky siirdega alaldusdioodide D2, D3; tagasisideahela moodutavad kahesektsiooniline lineaarse tunnusjoonega potentsiomeeter P1 ja püsitakistid R1, R2
T-402) on ühe elektromagnetiga (teiseks pooluseks on kere Voolu iseloomu järgi tuntakse alalis- ja vahelduvvoolu- süvend), kahetaktiliste mootorite generaatorid (F-36 r generaatoreid. M7 jt.) aga kuue poolusega. Mähise üks ots on ühendatud Aiaiisvoolugeneraatorid. Alalisvoolugeneraator koosneb klemmiga H, teine -- klemmiga III ning nende vooluahel kerest koos pooluskingade ja ergutusmähisega, ankrust sulgub läbi relee-regulaatori. Ankrumähiste suhtes on ning kommutaatorist koos harjadega (joon. 38 ja 39). ergutusmähised lülitatud rööbiti, s. t. tegemist on haru- P o o l u s k i n g a d koos nendele asetatud e r g u t u s voolugeneraatoriga. -DI ä h i s e poolidega on elektromagnetid, mis kere külge Ankur koosneb trumlist ja selle uuretesse paigutatud kinnitatuna moodustavad generaatori magnet süsteemi