lähemale..ja saigi mööda..midagi on Duvalli autoga juhtunud..Duval katkestas..midagi tõsist peab lahti olema..keegi ei annaks esimest kohta ära ja ei katkestaks, kui näeb tagant vastast lähenemas..Märtin on nüüd esimene..Mis Duvalliga juhtus? Kohtunikud väidavad, et tal on piduriprobleemid, meeskond ei taha seda aga avaldada. Eks ma pärast kolmandat kiiruskatset küsin temalt endalt. Sõit on läbi ja järjestus on järgmine : 1. Marko Märtin 2. Petter Solberg 3. Mikko Hirvonen 4. Fredy Loix 5. Gilles Panizzi Märtini edu enne kolmandat kiiruskatset Solbergi ees on juba 28.8 sekundit. Start algab ja esimesena stardib Märtin-ta sai väga hästi kohalt minema..lausa suuurepäraselt. Petter Solberg on juba 10 min. starti hilinenud..ja näed..sealt ta tuleb..oma hilinemise tõttu saab ta ka trahvi sekundid..mis on tavaliselt 6 min. Tänu starti hilinemise pärast ja trahvisekundite pärast ei ole tal vähematki lootust seda rallit võita.. Nii.
Citroenil. Rüütli, kes tavapäratult teatas kogu algkoosseisu juba MM-sarja üldliidri kannul püsivad samas minutis vaid eile, rääkis, et puhta ründaja koha peal mängib Vladimir kaks Fordi pilooti. Belglane Francois Duval kaotab Voskoboinikov ning teda toetab Konstantin Vassiljev. teisena 36,9 ja soomlane Mikko Hirvonen kolmandana «Vassiljevi jaoks on see väga hea koht. Ta saab 37,3 sekundit. niimoodi väga hästi hispaanlaste kontrollivat kaitsemängu segada,» märkis Rüütli. «Ma ei väsi Avapäeva kümnendana lõpetanud Urmo Aava Citroenil kordamast, et minu arvates on ta väga andekas on kerkinud juba seitsmendaks. Loebist jääb eestlane mängija.»
filmikunst. Praeguseks on läänepoolsetel saamidel hommikust õhtuni töötav saamiraadio (põhjasaami keeles), igaõhtused teleuudised, aga samuti raadiosaateid teistes saami keeltes. Pidevalt ilmub kaks ajalehte ja mitmeid ajakirju. Saamid on asunud vallutama ka internetti: saami- ja härraskeelseid võrgulehekülgi on neil mitusada. Emakeelne kooliharidus on võimalik Norras ja Rootsis, 1999. aastal kaitses Vuokko Hirvonen esmakordselt saami keeles doktoriväitekirja. 4.Kokkuvõte Mina arvan, et lapi keel jääb veel kauaks püsima ning et tervikuna veel väljasuremine lapi keelt ei ähvarda, olenemata sellest, et mõned lapi keele alakeeled on juba välja surnud. Minu arvates on 40 000 keele kõnelejat keele püsimajäämiseks piisav. Enamgi veel, kui keelelgrupil on omakeelne ajakirjandus ja meedia, siis ei näe ma põhjust, miks see peaks välja surema
rahvusvahelistes organisatsioonides aktiivselt siiani. [4; 2010, 03,06] Praeguseks on läänepoolsetel saamidel hommikust õhtuni töötav saamiraadio (põhjasaami keeles), igaõhtused teleuudised, aga samuti raadiosaateid teistes saami keeltes. Pidevalt ilmub kaks ajalehte ja mitmeid ajakirju. Saamid on asunud vallutama ka internetti: saami- ja härraskeelseid võrgulehekülgi on neil mitusada.Emakeelne kooliharidus on võimalik Norras ja Rootsis, 1999. aastal kaitses Vuokko Hirvonen esmakordselt saami keeles doktoriväitekirja. [4; 2010, 03,06] 7 3. TUNTUIMAD SAAMID 3.1. Kunstnikud Tuntuimad kunstnikud on naivist Andreas Alariesto, mitmekülgne Ingunn Utsi (klaas, maal, graafika) ja graafik Merja Ranttila, ent ka Iver Jåks, Hans Ragnar Mathiesen ja Nils- Aslak Valkeapää. [3; 2010, 03,06] 3.2. Kirjanikud
annaabi.ee 
