ØArvukus kasvab kogu Euroopas ØEestis peeti punahirve 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses iluloomana ØMandri-Eesti asurkonnad moodustuvad peamiselt parkidest pääsenud loomad, kuid ka Lätist pärit isendid ØPunahirv inglise keeles: Red Deer saksa keeles: Rothirsch vene keeles: Hirvlastest on veel teada: Vesihirv Mustsaba pampahirv Valgesaba pampahirv Miilu Punahirv Leisi Keskkool Punahirv Teostaja: Eveli Rohi Klass: VI Juhendaja: õp. A. Kandimaa 2006
suuremad aga Lõuna-Siberi taigas ja mägedes. Keskimiste varvaste sõrad on neil suured, laiad ja kühvlina kõverdunud: kaks sõrga koos moodustavad nagu suure lusika, millega on hea lund kraapida. Külgmiste varvaste sõrad on samuti küllaltki suured, asetsevad madalal ja puudutavad käimisel maad, mis märgatavalt suurendab toetuspinda. Sarved on väga suured ja neid kannavad nii isased kui ka emased. Sellepoolest erineb põhjapõder teistest hirvlastest, kellel emased on sarvedeta. Sarve tüvi on pikk, algul taha, siis ette kooldunud. Sarve tipus on väike lame vertikaalselt asetsev kühvel ning sellel lühikesed üles ja taha suunatud harud. Silmaharu on suur ja tavaliselt vertikaalse, lühikeste harudega kühvliga. Sarved on väga varieeruvad, mõnel nõrgalt arenenud. Talvekarvastik on neil pikk, eriti kaelal, kus moodustab allarippuv ,,habe". Jäme karvasüdamik on õhuga täidetud. Sellepärast on karv väga kerge ja hõlpsasti