Luik oli seotud igasuguste askeesi, kasinuse aga ka iharuse ja seksuaalsusega seotud. Keltide kultusloom on metssiga leitud kõigist ajastustest igalt poolt kuni Uusajani välja. Ka Gundestrupi katlal kujutatud. Metssea liha oli ,,kangelase söök". Sõjamehel võis olla kiivri tipus seapea, metssea nahast rüü jne. Gallidel oli kultjumalus Moccus. Cernunnos (tõlk sarvekandja) kuj nt Gundestrupi katlal inimkeha ja hirvesarvedega, kaelakeega, rätsepaistmes, mõnikord habe, sageli kaaslasteks loomad ja maod. Viljakusjumal. Väga oluline, üks mandri-keldi kõige tähtsaim jumalus. Oluline ka hirv ning iiri saagades ja müütides tuleb ette hirveks muutumist. Hobune; hobuse jumalanna Epona. Sõnnid. Lõhe võib ujuda vastuvoolu, minna soolasest veest magevette jne, sp peetud teispoolsuse ja siinpoolsuse vahelise tee hoidjaks vms. Lood, kuidas inimesed muutuvad lõhedeks ja vastupidi. 20
3) Üld-keldi jumalad Ülistati Mercuriust, Apollot, Marssi, Jupiteri ja Minervat. Lucanus nimetab ära kohalikud jumalanimed: Teutates = Mars (sõjajumal) Taranis= Jupiter (walesi keeles kõmri keeles taran tähendab päikse) (ühes käes ratas, teises käes välk) Esus= Mercurius (viljakusjumal, keda seostatakse taimekasvatuse, kaubanduse ja kunstiga) Apollo= Belenus Minerva= Belisama, kehastas emadust, viljakust Cernunnos suur viljakusjumalus, kujutati hirvesarvedega metsa ja viljakusjumalus, istub jalad risti, natuke lootose poosis Grannus tervise- ja päiksejumalus Sucellus allilma, surma jumalus, teda kujutatakse vasaraga (lühikeses riietuses, lühike) Dagda iirlaste päiksejumal Epona üks jumalate liik, kes olid loomade kaitsjad, kujutati loomadena või koos loomadega Gundestrupi katel hõbeplekist nõu jumal Teutatese kujutis Emajumalataril laps süles Epona hobusega Vuntsidega Böömimaalt mehike
(Hansaplant. Haiguste ja kahjurite ennetamine). 10. Rhus typhina - harilik äädikapuu ehk sumahh 10.1 Lühikirjeldus Harilik äädikapuu pärineb Põhja-Ameerika idaosast (Roht 2007). Eesti oludes on tegemist mitmetüvelise kuni 3 m kõrguse puu või paljuharulise põõsaga. Tüvekoor on pruun ja kaetud peente konarustega. Võrsed on jämedad ja kaetud tihedalt punaste näärmekarvadega. Näärmekarvade tõttu on liigi kirjeldamisel võrseid sageli ka sametiga kaetud hirvesarvedega võrreldud (Johnson, Moore 2004; Johanson, Palmstierna 2006). Pungad on kuni 4 mm pikkused värvuselt oranžid ja soomustega (Johnson, Moore 2004). Hariliku äädikapuu lehed on kuni 40 cm pikkused, 11-31 piklikmunaja ja jämedahambulise servaga lehekesega (Roht 2007). Lehed on pealt tumerohelised ja paljad ning alt heledamad ja noorena karvased. Vanematel puudel on ainult leherood karvased (Laas 1987; Roht 2007). Sügisel värvuvad lehed punaseks ja on väga dekoratiivsed (vt
Joonis 25. Harilik äädikapuu. http://www.seedripuukool.ee/images/products/seedri-puukool- harilik-sumahh-aadikapuu-rhus-typhina-3.jpg Iseloomustus Harilik äädikapuu pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Eesti oludes on tegemist mitmetüvelise kuni 3 m kõrguse puu või paljuharulise põõsaga. Tüvekoor on pruun ja kaetud peente konarustega. Võrsed on jämedad ja kaetud tihedalt punaste näärmekarvadega. Näärmekarvade tõttu on liigi kirjeldamisel võrseid sageli ka sametiga kaetud hirvesarvedega võrreldud. Pungad on kuni 4 mm pikkused värvuselt oranžid ja soomustega. Hariliku äädikapuu lehed on kuni 40 cm pikkused, 11-31 piklikmunaja ja jämedahambulise servaga lehekeseg. Lehed on pealt tumerohelised ja paljad ning alt heledamad ja noorena karvased. Vanematel puudel on ainult leherood karvased. Sügisel värvuvad lehed punaseks ja on väga dekoratiivsed. Harilik äädikapuu õitseb juunis-juulis. Õied on rohekaskollased ja paiknevad 10-20 cm pikkustes pööristes
annaabi.ee 
