alamliikide piires. Kuigi ühtekokku on eristatud 8 alamliiki, on neist 3 1950-datest alates hävinud ja allesjäänud 5 ohustatud. Praegu on tiigrid igal pool looduskaitse all, see tähendab, et neid ei tohi küttida. Tiiger on uhke ja rahulik loom. Kõige suuremad tiigrid on umbes 3.5 meetrit pikad koos sabaga ja nad kaaluvad umbes 227-270 kilogrammi. Pesakonnas on 2-4 poega. Tiiger ujub väga hasti ja ta käib päeviti vees kümblemas. Tiiger toitub hirvedest, metsseadest ja metskitsedest. Loomaaias võib tiiger elada kuni 50 aastat, looduses on eluiga lühem. (Eesti Entsüklopeedia 9, 1996, lk 423-424) 4.3 Jaaguar Jaaguar on suurte kasside sugulane, aga ta on üks vähestest, kes elab Ameerikas. Ta on kuni 2,5 meetrit pikk ja kaalub 100 kilo. Ta elab selvades ja mägimetsades. Ta armastab ujuda ja püüab oma saaki veest. Järglasi tuleb 1-4, nad on kõik samavärvilised kui sünnitaja. (Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 4, 1989, lk 30)
merekarpe ja rasvast küünaltinti, millest saadi lambiõli. Mõned suguharud Suurel Järvistul kasutasid tõrvikuid kanuust ahinguga kalu lüües, lisaks päeval võrgust ning tõketest saadule. Kagupiirkonnas Tallinn 9 2008 Gustav Adolfi Gümnaasium said inimesed vajaliku valgu kalast, kilpkonnadest, alligaatoritest ja hirvedest. Eskimod vajasid mereimetajate liha, et üle elada talv, mil taimset toitu polnud. Nad küttisid rüsijääl hülgeid ja jälitasid morski. Mereloomade jälitamiseks olid kasutusel erinevad veesõidukid: pikk paat, jahisõiduk, kõrkjapaat, kasetohust kanuu, mängukanuu ja ümarpaat. Põllundus Kagupiirkonnad, osa Edelapiirkonnast ja preeriate idaserv olid parimad alad põllunduseks. Suuharud kasvatasid maisi, nisu, puuvilju ja aedvilju, kasutades tihti üsna kavalaid võtteid
merekarpe ja rasvast küünaltinti, millest saadi lambiõli. Mõned suguharud Suurel Järvistul kasutasid tõrvikuid kanuust ahinguga kalu lüües, lisaks päeval võrgust ning tõketest saadule. Kagupiirkonnas Juuru 9 2010 E.Vilde nim. Juuru Gümnaasium said inimesed vajaliku valgu kalast, kilpkonnadest, alligaatoritest ja hirvedest. Eskimod vajasid mereimetajate liha, et üle elada talv, mil taimset toitu polnud. Nad küttisid rüsijääl hülgeid ja jälitasid morski. Mereloomade jälitamiseks olid kasutusel erinevad veesõidukid: pikk paat, jahisõiduk, kõrkjapaat, kasetohust kanuu, mängukanuu ja ümarpaat. Põllundus Kagupiirkonnad, osa Edelapiirkonnast ja preeriate idaserv olid parimad alad põllunduseks. Suuharud kasvatasid maisi, nisu, puuvilju ja aedvilju, kasutades tihti üsna kavalaid võtteid
annaabi.ee 
