RAHVUSLIK TEKSTIIL PUUVILL Referaat Helen Priks Viljandi 2012 MIS ON PUUVILL? PUUVILLAPÕÕSAS ON SOOJALEMBENE PÕUAKINDEL TROOPIKATAIM. SELLE VILI ON KUBAR, MILLES OLEVAID SEEMNEID KATAVAD PIKAD ÜHEREALISED TSELLULOOSIKIUD. PUUVILLAPÕÕSAID KASVATATATI JUBA 3000 A. E.M.A. INDIAS, HILJEM KA EGIPTUSES JA HIINAS. EUROOPAS SAI PUUVILL TUNTUKS ARAABLASTE VAHENDUSEL 1000 AASTA PAIKU. PUUVILLA ON NELJA LIIKI: GOSSYPIUM HIRSUTUM TUNTUD KÕRGUSTIK PUUVILL VÕI MEHHIKO PUUVILL. KÕIGE LAIEMALT ISTUTATUD PUUVILLA LIIKE USAS, MOODUSTADES UMBES 95% KOGU PUUVILLA TOOTMISEST. PÄRINEB KESKAMEERIKAST JA MEHHIKOST. KOGU MAAILMAS PUUVILLA TOOTMISEST ON UMBES 90% KOGU TOOTMINE SELLEST LIIGIST. GOSSYPIUM BARBADENSE TROOPILINE, KÜLMATUNDLIK MITMEAASTANE TAIM, MIS TOODAB KOLLASEID LILLI JA MUSTI SEEMNEID. TA KASVAB NAGU VÄIKE KOHEV PUUD, HARVAESINEVALT PIKK, SIIDINE KIUD. VAJAB KASVAMISEKS PALJU PÄIKEST JA KÕRGET
Vahapilvik Russula puellaris Habras pilvik Russula fragilis Ere pilvik Russula xerampelina Lõhnav pilvik Russula grata Russula betularum Russula sp. Sgk Stereum Lehviknahkis Stereum subtomentosum Karvane nahkis Stereum hirsutum Selts Theleporales Sgk Bankeraceae Kuld-kübarnarmik Hydnellum aurantiacum Pruun kübarnarmis Hydnellum ferrugineum Pecki kübarnarmik Hydnellum peckii Mugul-põdramokk Sarcodon glaucopus Selts Thelephorales Sgk Thelephoraceae Harilik lehternahkis Thelephora
vegetatiivset paljundusmaterjali!) või mikropaljundusmeetodil (Eestis ei tehta!). · Rhododendron smirnowii -smirnovi rododendron Sarnane kahe eelmisega, kuid lehe allkülg ning noored võrsed on valgeviltjad. Teise aasta ning vanemad lehed ja võrsed on paljad. Liik saavutab kõrguseks kuni 2 meetrit. Õitseb juunis. Eelpool kirjeldatud liigid kuulusid nn. suurelehiste liikide rühma. Järgnevalt valik väikeselehelisi igihaljaid liike: · Rhododendron hirsutum -karedakarvane rododendron Taim saavutab kõrguseks kuni 1 meeter. Lehtede pikkuseks 1,5 ... 2 cm. Õied läbimõõdus kuni 2 cm ning valdavalt roosad. Õitsemisaeg juuni-juuli. Üks vähestest rodoliikidest, mis ei ole tundlik mulla aluselise reaktsiooni suhtes, kuna pärineb Alpide lubjarikastest piirkondadest. · Rhododendron ferrugineum -roostepruun rododendron Kõrguseks kuni 0,5 meetrit. Lehed kuni 4 cm pikad, allapoole rullis servaga, alt roostevärvi
Sug. Malvaceae kassinaerilised o Lehed: sageli suured, sõrmroodsed, hõlmised või lõhised, vahelduvad Õied: tihti välistupega (moodustub kõrglehtedest) Õiekate: viietine, Kroon: lahklehine, aktinomorfne (kiirjas) või puudub Tolmukaid: tavaliselt palju, niidid kokkukasvanud sambaks Viljad: kupar või jaguvili Puuvillapõõsas - Gossypium hirsutum Tilia cordata h. Pärn Hibisk Cola acuminata teravalehine koolapähklipuu Durian - Durio zibethinus (haisev vili) Theobroma cacao h. kakaopuu Selts Sapindales seebipuulaadsed sug. burseralised - Burseraceae Viiruk ja mürr on puude vaik, pärinedes vastavalt viirukipuu (Boswellia) ning mürripuu (Commiphora) liikidelt. Sug Anacardiaceae nakardilised
pseudoavium Italy PCR-DGGE7, 16 En. durans Argentina PCR-DGGE15 Db. hansenii Italy PCR-DGGE3, 17, 22, 23 RAPD-PCR-sequencing of 16S-rRNA gene21 Cd. psychrophila Italy PCR-DGGE3 Sc. barnettii Italy PCR-DGGE3 Pn. hirsutum Italy PCR-DGGE3 Mt. pulcherrima Italy PCR-DGGE17 Lc.: Lactococcus; Lb.: Lactobacillus; Ln.: Leuconostoc; Pd.: Pediococcus; Ws.: Weissella; St.: Staphylococcus; Mc.: Macrococcus; Bc.: Bacillus; Kc.: Kocuria; En.: Enterococcus; Db.: Debaryomyces; Cd.: Candida; Sc.: Saccharomyces; Pn.: Penicillium; Mt.: Metschnikowia 1 Urso et al. 2006; 2 Simonova et al. 2006; 3 Silvestri et al. 2007; 4 Rebecchi et al
annaabi.ee 
