perioodil. Mõisted. Tähtsamad isikud: J. Paxton, J.C. Loudon, W. Robinson, G. Jekyll ja E. Lutyens. 11. Inglise uusklassitsismile leidub paralleele ka Eestis. Millist tuntud Eesti parki nimetaksid? (Vastuseid võib loomulikult olla rohkem kui üks.) Põhjenda. Linnapargid Linnapargid: 1800 kuni tänapäevani Euroopas ja USAs. Volkspark. Avalike parkide eesmärgid. Linnapark 19. sajandil ja 20. sajandil. Põhjused ja tulemused. Tähtsamad isikud: Hirschfeldt, P.J. Lenné, GE. Haussmann, F.L. Olmsted. 12. Miks ja kelle jaoks hakati rajama linnaparke 19. sajandi teisel poolel? Modernistlikud aiad Funktsionalism ja modernism maastikuarhitektuuris (kuni 1960. a): Saksamaa, Põhjamaad, Prantsusmaa, Hispaania. Funktsionalism ja modernism maastikuarhitektuuris (kuni 1960. a). Kolm suunda Euroopa aiakujunduses 20. saj. Tähtsamad isikud: Le Corbusier, G. Guevrekian, A. ja P. Vera, Ch. Tunnard. 13
Slavinskaite. Soolise võrdõiguslikkuse Ombudsmani tegevus (Eesti ja Leedu näidetel). Tartu Ülikool, 2001. Protsessuaalset aspekti on puudutanud bakalaureuse- töö: L. Maran. Põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamine Vabariigi Presidendi ja õiguskantsleri taotlusel. Tartu Ülikool, 2000. 4 Sellele viitas esimesena Rootsi ekspert Hans Ragnemalm teoses Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee. Koguteos. Tallinn: Juura, 1997, lk 322. Vt ka J. Hirschfeldt. Eesti õiguskantsler. SIGMA ülevaade Eesti põhiseadusest. September 1997. Põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjon (seni avaldamata); R. Narits (viide 3), lk 147. 5 Seaduse põhiseaduslikkuse järelevalve algatamise õigus on siiski veel näiteks Portugali (Provedor de Justiça) ja Hispaania ombudsmanil (Cortes Generales). Vt M. Mauerer. Die parlamentarischen Ombudsmann-Einrichtungen in den Mitgliedsstaaten des Europarates. Ombudsman in Europe. The Institution. F. Matscher (toim
Lorenz Hirschfeld (1742-1792), kes kirjutas enne Reptonit 1779-1780 Leipzigis viieköitelise teose "Theorie die Gartenkunst", kuid seda mitte oma praktikast lähtudes, vaid inglise ja prantsuse kirjanduse põhjaliku uurimise tulemusena, mille tagapõhjaks olid 18. saj lõpu ühiskondlikud muutused. Teoses üldistas ta maastikuparkide kujunemise ajalugu ja tuletas selle põhireeglid, põhiseisukohad ja reeglid aedade kujundamiseks. Hirschfeldt käsitles süstemaatiliselt kõiki kujunduselemente, alates pinnavormidest, joonte iseloomust, hoonete Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 129 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a