· «Trutz Simplex oder Lebensbeschreibung der Erzbetrügerin und Landstörzerin Courasche» (ligikaudu 1669), · «Der seltsame Springinsfeld» (1670), · «Das wunderbarliche Vogelnest» (1672), · «Schwarz und Weiss» (1666), · «Der deutsche Michel» (1670), · «Das Rathstübel Plutonis» (1672). Oma teoste kirjutamisel kasutas ta pärisnimest anagramme moodustavaid pseudonüüme, nagu näiteks : Samuel Greifenson v. Hirschfeld, Seigneur Messmahl, Michael Rehulin v. Sehmstorff, German Schleifheim v. Sulsfort ja teised. Hans Jakob Christoffel von Grimmelshausen suri 11. augustil 1676. Aastal Renchenis ning 1779. Aastal püstitati tema auks sinna ka monument.
Mitte mingil juhul ei tohi jätta emotsionaalseid häireid sinna paika ning jääda lootma, et need ajapikku ära kaovad. Stress on diagnoositav haigus, mis võib edasi areneda masenduseks ja depressiooniks, mistõttu peab ravi alustama esimeste sümptomite ilmumisel, et vältida kõikvõimalikke tõsistusi. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.yesanswer.de/med/et/7765.html http://www.kliinik.ee/uudised/aid-24821/Sotsiaalne-%C3%A4revus-on-%C3%BCletatav- Baldwin, D. S. ja Hirschfeld, R. M. A. (2005). Fast Facts: Depression, 2. tr. Health Press, Oxford, Suurbritannia. De Botton, Alain 2004. Mure staatuse pärast. Tallinn: Kirjastus Varrak. O´Hanlon, Brenda 1998. Stress. Tallinn: AS PAKETT trükikoda Paju, A., Raudsik, R 2007. Stress kui asümmeetriline seisund. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. World Health Organization (2004). Prevalence for Selected Causes in WHO Regions, 2004. http://www.who.int/healthinfo/global_burden_disease/PREV6%202004.xls.
aedade sentimentaalsest koketeriist loodusega vabanetakse alles sajandivahetusel, mil puud, niidud ja vesi said peaaegu ainukesteks kujunduselementideks. Kuni 1820ndateni loodud sellelaadsetest ümberkujundustest peetakse kõige paremateks näideteks Wilhelmshöhe't, Nymphenburgi (1804 - Ludwig Sckelli poolt) ja uutest aedadest Müncheni Inglise Aeda (nn Englisher Garten, 1804, Sckell). Aiakunstiteoreetikuks ja üheks esimeseks uue aiakunsti eest võitlejaks Saksamaal oli Cajus Lorenz Hirschfeld (1742-1792), kes kirjutas enne Reptonit 1779-1780 Leipzigis viieköitelise teose "Theorie die Gartenkunst", kuid seda mitte oma praktikast lähtudes, vaid inglise ja prantsuse kirjanduse põhjaliku uurimise tulemusena, mille tagapõhjaks olid 18. saj lõpu ühiskondlikud muutused. Teoses üldistas ta maastikuparkide kujunemise ajalugu ja tuletas selle põhireeglid, põhiseisukohad ja reeglid aedade kujundamiseks. Hirschfeldt käsitles
annaabi.ee 
