Eesti saared panid vastu 23.novembrini 1944,mil evakueeriti Sõrve.Eesti territooriumi vallutamine maksis venelastele nende endi andmeil 126.000 langenut , Saksa andmeil sai surma 170.000 venelast.Saksa poolel langes Saksa andmeil 30.000 meest , mis on aga ilmselt alla hinnatud,realistlikum oleks 45.000. Kodumaalt lahkunud sõjamehed koondati kõik Eesti diviisi,mis sai aunime grenaderide.Diviis võitles Oppelni all,Schönau rindel ja lõpuks Hirschbergi ruumis.Viimaseks diviisiülemaks oli Staf Rebane,kes sõja lõpus sai ainsa eestlasena tammelehise rüütliristi juurde. 7.KAOTUSED Idavaenlase vastu võideldes langes Teises maailmasõjas Saksa ja Soome vormis 14.600 meest ( 6666 on nimeliselt selgitatud ). Eestlasi langes punaväe kätte vangi erinevail andmeil 6000 - 12.000 , seejuures 1944.a.sügislahingutes kodumaal 3000 - 4000 ( Eesti diviisist langes vangi 2749 meest,neist 500 Tshehhis )
Peipsist lõunasse. 13. VIII 1944 Punaarmee vallutab Võru 4. IX 1944 Soome relvarahu NSV Liiduga > sakslaste plaan „Aster” Eestist lahkus ka 43000 eesti sõdurit ja 24000 tsiviilisikut Saksamaale. Osa üksusi tegi katset omal käel vastu panna. Poliitiliselt andis see võimaluse Eesti Vabariigi sümboolseks taastamiseks 20/21. septembril 1944 Tallinnas. Kodumaalt lahkunud sõjamehed koondati kõik Eesti diviisi, mis võitles Oppelni all, Schönau rindel ja lõpuks Hirschbergi ruumis. Viimaseks diviisiülemaks oli Alfons Rebane, kes sõja lõpus sai ainsa eestlasena tammelehise rüütliristi juurde. 23. XI 1944 Punaarmee jõuab Sõrve Sääre tippu Rahvusväeosad 1941–1944 Kohe pärast Saksa vägede saabumist algas eesti rahvusväeosade loomine Saksa armees. Esialgu loodi mitmesuguste nimetustega üksikpataljone (julgestus-, ida-, kaitse- ja politseipataljonid) ja ka üksikkompaniisid. Need teenisid algul peamiselt tagalajulgestuses võideldes partisanidega
annaabi.ee 
