Seega suudavad psühhopaadid toime panna julme ja halastamatuid akte, sest neid ei takista ükski ebameeldiv reaktsioon ohvri kannatamisel. Nad tahavad näidata enda mitteinimlikke tundeid enda ohritele. (Ramsland, 2005). Psühhopaadid ei tunne emotsioone nii sügavalt kui tavalised inimesed, aga nad ei ole täiesti emotsioonitud, lihtsalt nende emotsioonitunnetus on väga madal. Valu tunnetamine ega süütunne ei kutsu neis esile emotsioone. Psühhopaatidel puudub hirmutunnetus. See muudab neid veel eriti julmadeks ja riskivabadeks. Samuti ei tunne nad armastust ning seetõttu on nad võimetud püsisuheteks, kuigi suhete loomisel pole raskusi.(Vasar, 1999). Üheks oluliseks tunnuseks psühhopaatidel on ka sügavate emotsionaalsete traumade all mitte kannatamine, näiteks meelheide. See võib olla ka üheks põhjuseks, miks karistusel on neile väike mõju, enamjaolt jätab see neid ükskõikseks. Kuritegude toimepanemisel järel tunnevad nad pigem põnevust kui süüd
poolt toimetuleku tunnetamine. Mudel sisaldab kolme psühholoogilist komponenti: terviseohu tosiduse tunnetamine, iseenda haavatavuse tunnetamine, soovitatud muudatuse tulemuslikkuse tunnetamine. Terviskäitumise muutust takistavad vähene tunnetatud tulemuslikkus (ei tea, kas mul sellest ikka kasu on?) ning madal enesehinnang (ma ei saa sellega niikuinii hakkama) (Boer ja Seydel, 1996). Kõrge hirmutunnetus võib mõjutada terviskäitumise muutust vaid siis, kui indiviidil on kõrge enesetõhususe tase (Rogers, 1985). Madala enesetõhususe korral ei pruugi terviskäitumises muutust tekkida. Põhjendatud tegutsemise teooria Põhjendatud tegutsemise teooria selgitab seoseid inimeste suhtumise ja käitumise vahel (Ajzen ja Fishbein, 1977). Autorid väidavad, et inimeste käitumine on mõjutatud järgmistest teguritest. Esiteks tema suhtumisest teatavasse käitumisviisi
annaabi.ee 
