heatahtlikult. Meloodiate vastukajad meenutasid ,,heledaid" jõulupäevi ning lõid hubase tunde. Erakordset huvi pakkus aga Ülo Kriguli neljas lugu ,,Huiked", mis erines ülejäänutest teostest. Viis oli täiendatud karjumiste ja südantlõhestavate oigamistega. Hõiked, mis peegeldas saksofon, ühtisid inimese nutu, häda, hüüe, appikutse ja palvega. Muusika oli kirjutatud minooris ning orel aitas rõhutada seda. Pala oli tõepoolest haruldane, tundeline ning katkevad kiljatused äratasid hirmutundeid. Siiamaani püsib meeles veel Tõnu Kõrvitsa kompositsioonid, sest need olid klassikalisemad võrreldes teiste lugudega ning sarnanesid Sebastian Bach´i loomingutele. Ka viimasest kontserdil esitatud palast ,,Meie Isa palve" olin ma vaimustuses, kuna nii hele ja rõõmus meloodia pani mõtlema headest läbielatud sündmustest. Hetkeliselt pead tõstes nägin ilusaid vitraaze ning tundsid põlevate küünalde soojust.
ostetakse siputuspükse, mähkmeid ja linu. Ema asjadekott 71 vaadatakse üle nii mõnigi kord ja uuritakse tõsimeeli lapsevankrit. See on ka hingeline valmistumine uueks eluks koos lapsega. Sünnituse lähenemisel hakkab ema selleks valmistuma. Sünnitus on kogematu asi, mis äratab hirmutundeid. Peas on mõtted murest iseenda ja lapse toimetulekust. Nõuandlas antud info ja toetus aitavad ema sünnituseks valmistumisel. Ka isale on laps nüüd üsna tõenäoline, tegelik. Teda võib näha, kuulda ja tunda. Laps on ligidal ja sündimas. Lapse ja ema tervis, sünnitus ja lapsega kaasnevad muutused tekitavad mõtteid. Mees