Kehtib ühepartei süsteem. Erakondade tegevus Mitmepartei süsteem . piiratud või ühepartei süsteem. Pidevalt rikutakse Inimese vabadusi ja õigusi Rahvale on tagatud inimõigusi. piiratakse. õigused ja vabadused. Inimesi hoitakse pideva Inimesi ei hirmutata ent Inimeste järele ei nuhita hirmu all, kontrolli teostavad mõningal määral ega hirmutata neid, sala - ja julgeolekuteenistused kontrollitakse rahva puuduvad vangilaagrid. ( nt Saksamaal Gestapo ), meelsust. rajatakse vangilaagreid, massirepressioone. Mõeldakse välja sisevaenlased ( nt Saksamaal Sise vaenlasi välja ei mõelda haritlased, juudid ) Nt. Saksamaa ja NSV. Nt
Repressioonid allasurumine, vägivald o Läbiviijaks NKVD siseasjade ministeerium o EV juhtivad tegelased tapeti, arreteeriti ja saadeti Venemaale (Päts&Laidoner) o 1000 inimest kadus, 7700 vahistati o 14 juuni 1941 massiküüditamine u 10000 inimest Vmaale, suur osa eesti haritlasi, sõjaväelasi, riigiametnike (koorekiht) o Selleks, et hirmutata Eestlasi ja näidata NSVL võimu, nõrgestada Eestit 11. Eesti riik ja rahvas 194144. Eestlased NSV Liidu, Saksa, Soome armeedes. Saksa okupatsioonivõimude tegevus. Eesti iseseisvuse taastamise katse. Põgenemine läände. Eesti taasokupeerimine NSV Liidu poolt. *SAKSA OKUPATSIOONI ALGUS 22juuni1941 Smaa vs NSVL Punaarmee taganes Eestist hakati välja vedama vabrikute sisseseadeid Sundmobilisatsioon Punaarmeesse Hävituspataljonid
Piinakambrisse kuulusid peksu- ja venituspink, nuudid. Piinati ka vee, nälja ja januga. Pärast piinamist raviti ohvri haavad jälle terveks, kuna tuleriidale minnes pidi süüalune terve olema. Kohati aga kaheldi piinamise efektiivsuses, sest valu hirmu ees võidi ka niisama end süüdi tunnistada ning süütuid inimesi ei oleks tohtinud tegelikult hukka mõista. Samas ei usutud ka, et inimesed end ketserluses süüdi tunnistaksid, kui neid ei hirmutata. Enamasti rakendati piinamist raksemate kuritegude puhul. Hiliskeskaja ketserlikud õpetlased: John Wycklif esitas tugevat kriitikat Avignoni paavsti ilmaliku võimu vastu ning tal oli selles osas palju toetajaid. Oli Oxfordis loogika- ja teoloogiaprofessor ja liitus ka Prantsuse kuninga diplomaatilise korpusega. Ta nõudis valjuhäälselt kiriku reformimist. Oma teoses De dominio (Võimust) kirjuta ta patu ülemvõimust siin maailmas, mistõttu