tõukamise näol koolis kogenud kindlasti ligi pooled õpilased. Teist vägivalla vormi, psühholoogilist, kogetakse koolis väga erinevates vormides: ühelt poolt narrimise või pilkamise näol ning teiselt poolt vägivald seoses kooliasjade kui omandiga nagu teiste õpilaste asjade äravõtmine, peitmine, pildumine või suisa ära lõhkumine. Füüsilise vägivalla kasutamisega kaasneb ka vaimne kahju. Vaimne vägivald seisneb teise inimese mõnitamises, solvamises, hirmutamises, narrimises. See muudab inimese, kellele see suunatud on ebakindlamaks. Ebakindlus omakorda võib halvata mõtlemis-, mõistmis- ja teovõime. Ajapikku võivad murduda nii ohvri vastupanu kui ka enesehinnang. Vägivalla- kas siis vaimse või füüsilise kasutamine teiste inimeste peal, võib viia aga kurbade tagajärgedeni. Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu põrguks
- positiivne ehk integratsioonipreventsioon Ja Eripreventsioon von Liszt. Kurjategijaid püütakse mõjutada kolmel viisil: a) üldsuse kaitsmine kurjategija isoleerimisega; b) kurjategija taunimine talle karistuse kohaldamisega; c) kurjategija mõjutamine selliselt, et ta enam kuritegusid toime ei paneks. Eripreventiivse teooria võib seega jagada omakorda kaheks: positiivseks, mis on suunatud kurjategija kasvatamisele ja negatiivseks, mis seisneb kurjategija kahjustamises või hirmutamises. Puudused: mõnikord karistatakse inimest juba nö ette, et ta tulevikus ei paneks toime uusi tegusid. Resotsialiseerimisele suunatud poliitika unustab aga tihti isikut karistada tema teo eest. 8 10. Klassikaline ja positivistlik koolkond kriminoloogias (Beccaria, von Liszt). Klassikalise koolkonna põhiideed - Inimene on vaba tahte kandja
annaabi.ee 
