2) Keskkond - taimestiku tihedus ja varjevõimalused (nt kui hirmutada rasvatihast siis ta stressitase tõuseb, aga tal on võimalus varjuda ja põgeneda) 3)Grupi suurus - nt öösiti koos sõpradega julgem liikuda, loomadel samamoodi, sest grupis liikudes on oht saagiks langeda väiksem kui üksi liikudes. Seda nimetatakse lahjendusefektiks - see soodustab ellujäämust ja ilmselt vähendab ka hirmustressi. 4)Populatsioonide erinevused - katse musträsta poegadega näitas, et linnapopulatsioonis elavad linnud tunnevad väiksemat hirmu stressiagressori ilmudes, kui need kes elavad metsas. 5)Isenditevahelised erinevused - nt pandi rotid areenile ja need kes olid neofoobsed (ohtu kartvad) isendid, nende stressitase oli kõrgem kui mitte-neofoobsetel. Toksoplasmosisega nakatunud isendid ei karda hirmu (Arvatakse et see parasiit 1/3 inimeste ajus)
o Ainus pääsetee põgenemine · Sama liigi dominantsed isendid o Mõttekas taandumine, alistumine (teha organiseeritult, et ei jääks arguse muljet) · Neofoobia, häirumine o Uute asjade ees hirm, nt lammast hirm värava ees, ei julge üks suurde maailma minna o Alalhoidlikkus · Irratsionaalsed hirmud (nt avaliku esinemise ees) ainult inimestel pole seotud otsese ohuga Hirmu tundmine · Hirmustressi mõõtmine o Käitumine hea ülevaade tema seisundist Saame mõõta kui kaugele ta on valmis minema Kui kaua kulub aega tema normaalse elutegevuse taastumiseks Käitumiskatseid raske läbi viia o Füsioloogia Stressohormoonitaseme mõõtmine o Neuroloogia Elektriimpulsid aju Virgatsainete eritamine aj nende mõõtmine Hirmutunnet mõjutavad faktorid
annaabi.ee 
