Juttude peategelased ei pruugi tavamaailmas üldse eksisteeridagi. Seega mängib fantaasia hirmu ja õudusjuttudes suurt rolli. Õudusjuttude eesmärk on tekitada põnevust. Isegi kõige hirmsama loo juures tahetakse ikkagi teada saada, mis lõpuks juhtub ning uudishimulikkus surub väikese hirmuvärina alla. Psühholoogiliselt on hirmujuttude väljamõtlemine üks osa inimese peaaegu vältimatust vajadusest tajuda ja välja kutsuda hirmu. Hirmulugude põhitegelasteks on: vaimud hinged vampiirid zombid libahundid pimeduse jõud kurjus VAMPIIRID Kes nad on? Vampiirid on inimesetaolised deemonid, kes hulguvad öösiti ringi. Kus nad elavad ? Vampiirid elavad enamasti vanades hauakambrites, laohoonetes, koobastes - ühesõnaga pimedates ja üksikutes kohtades. Millised nad on ?
a. Teos koosneb 32 stroofist, mis jagunevad kolmeks enamvähem võrdseks osaks. Esimeses osas on juttu Tartu endisest rikkusest ja õnneajast. Teise osa põhisisu: Jumalavallatu patuelu tõi kaasa karistuse- linna rüüstava vaenlase mille haripunktis on raehärrade poomine. Kolmandas osas räägitakse linna hävitamisest ja tema kodanike küüditamisest. Teose lõpus manitsetakse inimesi alandlikkusele ja õiglusele, aga ka kõigi hirmulugude meelespidmisele. Taolisi teoseid nimetatakse jeremiaadideks. J. H. Rosenplänter- silmapaistev estofiil. Pärnu Elisabethi koguduse pastor. Asutas saksakeelse ajakirja ,,Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache", mis oli pühendatud mitmesugustele keeleõpetuse, kirjanduse ja folkloori probleemidele. Ajakiri pani aluse ka eesti poeesiakäsitlusele, mütoloogiale, kirjanduskriitikale ning bibliograafiale. Rosenplänteri arvates
annaabi.ee 
