silmaga nägi!" (lk 29) Selle peale hirmuvad lapsed ning jäävad vana naise juttu uskuma. ,,Huu! Hirmu ajab peale! (lk 29) " kostab vana naise lause peale üks tüdruk. Kuigi lapsed kohe vana naise jutu peale midagi vastu kosta ei osta, avaldab arvamust üks keskealine mees. ,,Puhas ebausk!" (lk 30) kommenteerib ta. Sellega nõustub üks poiss. Vana naine ei taha aga alla anda ning üritab inimesi ikkagi mõjutada ning enda juttu uskuma panna, püüdes oma jutus Tiinat veel hirmsamana ja õõvastavamana kujutades. Oma juttu veel huvitavamaks ja tähelepanutõmbavamaks tehes kasutab ta lauseid nagu: ,,Kõik ilma inimesed teavad, et ta libahundiks käib ja et kõik see ramm murtud lammaste soojast verest tuleb!" (lk 30), ,,..Silmad põlenud peas ja veripunane keel hammaste vahelt väljas." (lk 31) Ta kasutab enda jutus palju kõnekujundeid, viimases kahes lauses on näha nii isikustamist (,,silmad põlenud peas") kui ka epiteeti (,,veripunane keel")
Mulle paistab, et olen teie suhtes seni eksiarvamisel olnud: arvan, teie olete mees ja pealegi üks hulljulge-maid!» «Teie aga olete naine, vilets loll ja juhm naine. Ah! Teil on hirm! Noh, kas asute nüüd otsekohe teele või ma lasen teid kuninganna käsul areteerida ja Bastille'sse heita, mida te nii väga kardate?» Bonacieux vajus sügavalt mõttesse. Ta vaagis tõsiselt oma ajus, kumma viha on hirmsam, kas kardinali või kuninganna viha. Kardinali viha näis talle siiski palju hirmsamana. «Laske mind kuninganna käsul vangistada,» ütles Bonacieux, «ja ma nõuan kardinalilt enda vabastamist.» Proua Bonacieux taipas, et ta oli läinud liiga kaugele, ja ehmatas sellest isegi. Ta vaatles hetke hirmunult seda juhmi enesekindlat ilmet, mis on mõnikord idiootidel, kui neil on hirm. «Ah, olgu pealegi,» ütles proua Bonacieux. «Lõppude lõpuks on teil võib-olla õigus: üks mees teab poliitikast rohkem kui naine, ja eriti teie, kes te olete kardinaliga vestelnud.
annaabi.ee 
