Grete-Liisa Aalmaa KES TA ON? Hitler oli Austriast pärit Saksamaa poliitik ja Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht (19211945). Aastatel 19341945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler ning tiitliga riigipea. Hitler oli väga tujukas Koolis oli püüdlik aga aeglane, kool jäi pooleli Hitler tahtis saada kunstnikuks Peale isa surma elas pensionist ja ema toel. Oma päritolust ja oma elust enne poliitikasse tulekut pärast Esimest maailmasõda tegi Hitler alati saladuse Nähtavasti häbenes Hitler oma väikekodanlikku ja pealegi hämarat päritolu. · "Nad ei tohi teada," ütles ta 1930 oma poliitiliste vastaste kohta, "kust ma tulen ja millisest perekonnast ma pärit olen". pärast Esimese maailmasõja puhkemist astus ta vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke. Sõjaväes tundis ta ennast nagu kodus, täites ohtlikke ülesandeid. Sõja ajal sai Hitler kirglikuks Saksa patri...
aasta keskel alanud majandusliku tõusuga, mis oli lühiajaline, kuna 29. oktoobril 1929 puhkes New Yorgi börsil paanika. Järgnes pankrottide laine tööstuses, varises kokku pangandus, miljonid inimesed jäid tööta, mistõttu järgnes vaesumine. Enamikes Euroopa riikides levis demokraatia kriis, mis tõi kaasa mittedemokraatlikud liikumised, nagu kommunistlik, fasistlik ja natsionalistlik. Nende liikumiste etteotsa asusid: Itaalias Benito Mussolini, Saksamaal Adolf Hirler, Venemaal Jossif Stalin. Algamas oli tagakiusamiste ja represseerimiste aeg. Eestis kehtis autoritaarne (K. Päts) võim, kus erakonnad olid keelatud. Eestile oli see majanduslikult edukas aeg. Demokraatia nõrgenemine ja diktatuuri levik tekitas uusi konfliktikoldeid. Lääneriikide protest lisas hoogu Saksamaale väljaastumiseks Rahvasteliidust 1935. aastal. Hoogu said sellest ka teised diktaatorid. Lääneriikide ebaõnnestunud poliitika tõttu olid 1939
Talvesõda Talvesõda kestis 105 päeva. Hirler ja Stalin leppisid kokku mõjupiirkondades, see tähendas et Poola jagati ning kolm Balti riiki ja Soome siiirati Nõukogude mõjupiirkonda. Balti riigi leppisid Stalini nõudmistega, samad nõudmised esitati ka Soomele mis oli nõus tegema järelandmisi kuid ei nõustunud Nõukogude baasi rajamisega Hankosse, mis paikneb Helsingi lähedal. Soome sõjaväes oli 37 000 meest vananenud varustusega, käputäis igivanu soomustanked, mõned tankitõrjekahurid. Mereväel oli vaid 2 soomuslaeva, 2 suurtükilaeva, 5 allveelaeva ja 7 torpeedopaati. Lennusväes oli 41 pommitajat ja 80 vananenud hävituslennukit. 19. Sajandil oli Soome Nõukogude osa pärast 1917 aasta bolsevike ülestõusu haaras soome võimalusest end Venemaast vabaks murda. 6 detsembril 1917 kuulutas Soome end sõltumatuks vabariigiks. Kõigil soomlastel oli tugev tahe kaitsta oma kodumaad, kaevati kaevikuid parkidesse ja täiedati liivakotte, ehitati pommivarj...
annaabi.ee 
