Maria-Julia Järv Euroopas ilma ennustamiseks kasutatavad piiratud ala mudelid HIRLAM (High Resolution Limited Area Model) HIRLAM on paljude Euroopa riikide ühine teadus-arendusprojekt, mille eesmärgiks on kõrglahutusliku ja -kvaliteetse ilmaennustustarkvara loomine, arendamine ja kasutamine osavõtjamaade ilmateenistuste kaudu nende riikide ja rahvaste hüvanguks. Eesti on HIRLAM Konsortsiumi täisliige aastast 2007. Eestis toimub HIRLAM arendustegevus Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi atmosfäärilabori ja Keskkonnaagentuuri Prognoosmudelite osakonna koostöös. HIRLAM (High Resolution Limited Area Model) HIRLAM (High Resolution Limited Area Model) on rahvusvaheline konsortsium, mille eesmärgiks on arendada ilmaennustusmudelit liikmesmaade operatiivse ilmaprognoosimise tarbeks. Huvi liitumise vastu on üles näidanud ka Läti ja Leedu ilmateenistused.
(G.Galilei termoskoop 1597, vesi-,alkohol-,elavhõbedat. vastavalt 1632,1641,1657) · Nüüdisaegse ilmaennustuse alguseks loetakse 1860- ndaid, mil telegraafi leiutamine tegi võimalikuks vaatlusandmete kiire edastamise · Globaalne telekommunikatsioonisüsteem (Global Telecommunication System- GTS) · Numbrilised ilmaennustusmudelid (Numerical Weather Prediction-NWP models · NWP - globaalmudelid (GM)- nt.GFS,ECMWF piiratud ala mudelid (LAM-Limited Area Models)- nt.HIRLAM, ALADIN Ilmavaatlused nii maalt kui õhust Maapealsete vaatlusandmete esitlusskeem Sünoptiline kaart 22.08.09 Õhurõhu jaotus maapinnal · Kiirgusbilanss määrab atmosfääri ja selle all oleva maapinna soojusliku seisundi, millest sõltub atmosfääri õhutemperatuur. Kuna päikesekiirgus jaotub tsonaalselt ning ka meri ja maismaa soojenevad ebaühtlaselt?on ka õhurõhu jaotus Maa pinnal vöönditi erinev. Mõlemal poolkeral on 4 õhurõhuvööndit.
Väikesed erinevused külma polaarõhu ja sooja troopilise õhu Äkktulvad. algandmetes viivad suurte erinevusteni vahel lõpptulemustes “Liblika efekt” Üldjuhul ekvatoriaalse ja troopilise õhumassi vahele fronte ei teki. Troopilisest Numbrilised mudelid (HIRLAM jt) frondist saab rääkida siis, kui ekvatoriaalne Vaatlusandmed teisendatakse mudeli poolt õhk tungib peale (temperatuur pea sama, kasutatavale korrapärasele võrgule. hüpe õhuniiskuses) TORRO-skaala.
kui ka saastetasemed ja meteoandmed seirejaamadest antakse tunnikeskmistena. (EKUK, 2013) 3.2 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut EMHI ilmavaatlusjaamad paiknevad tihedamalt kui EKUK-i mastid. Neis tehakse automaatseid temperatuuri, õhurõhu, tuule, sademete jm. vaatlusi maapinna lähedal, mõnedes ka spetsiifilisemaid mõõtmisi nagu näiteks päikese nähtav ja ultraviolettkiirgus. (EMHI, 2013) EMHI üheks ülesandeks on ilmaennustusmudeli HIRLAM, millega saab arvutada õhumasside liikumisi, töös hoidmine ja täiustamine. Sellel ideel põhineb ka saasteleviku mudel SILAM, mis praegu on veel arendusjärgus. See mudel saab lisaks meteoroloogilistele andmetele ka saasteallikate heitmete andmed üle Eesti ja lähiümbruse kohta ning arvutab selle alusel saastetasemed. Arvutatud saastetasemete võrdluse alusel EKUK-i seirejaamadega ja muude õhusaastemõõtmistega hinnatakse mudeli töökõlblikkust. (EMHI, 2013) 4. GLOBE