Uue Testamendi juured on Vanas Testamendis - nimelt oli Uue Testamendi keskne kuju Jeesus Kristus juudi rahvusest ning tema pühakiri oli Vana Testament. Uue Testamendi raamatud on jagatud kolmeks suuremaks grupiks: · Evangeeliumid · Kirjad ehk epistlid · Ilmutusraamat 5. KAANONI KUJUNEMINE 367. a ilmus Athanasiose Uue Testamendi raamatute loetelu, mida tunnistab õigeusu kirik. Läänekirik määras kaanoni Rooma (382. a), Hipporegiuse (393 .a) ja Kartaago kirikukogudel. Idakirikus kanoniseeriti Vana Testament Jeruusalemma kirikukogul 1672. a koos Saalomoni Tarkuse Raamatu, Jeesus Siiraki Tarkuse Raamatu, Tobia ja Juuditi raamatuga ning Läänekirikus Tridenti kirikukogul 1545--1563 koos peale eelpoolnimetatute ka 1-2 Makkabeide, Baruki, Taanieli, Estri raamatud koos viimase lisadega ja Jeremija palve. 6. KUIDAS KUJUNES VÄLJA PIIBLI TEKST?
387 siesta ajal läheb Augustinus aeda jalutama ja kuuleb, kuidas lapsed naaberaias laulavad; refrään: "Võta ja loe!" Laual Uus Testament, läheb laua juurde ja võtab selle. Loeb lahtivõetud kohta (apostel Pauluse kirja 13 ptk 13...). Sellest mõjutatuna laseb end pojaga ristida, naise saadab minema. Maamõisas kirjutab uusplatonistliku teose (lugedes seda ei saa aru, kas kirjutaja on kristlane või uusplatonist). Läheb tagasi Põhja-Aafrikasse, kus loob koguduse. Lõpuks saab Hipporegiuse piiskopiks. Kuulus kohtuasjade lahendaja, tubli administraator. 430 piiravad vandaalid Hippo linna (kui ta sureb). Põrm viiakse Sardiiniasse, pärast Paviasse. Tähtsad kirjutised: "Confessiones" "De civitate Dei" (e.k. Jumalate riigist) (413-426) - kujuneb peateoseks. Impulsi annab Rooma rüüstamine gootide kuninga Alarichi poolt (410). Kas Rooma langemist ei põhjustanud vanadest jumalatest lahtiütlemine ja kristluse vastuvõtmine? Augustinus kirjutab algul 5, pärast 17 raamatut sellest
annaabi.ee 
